Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Vana-Koiola järv (Koiola järv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Vana-Koiola järv, ka Koiola järv

Põlvamaal, Laheda vallas, Vana-Koiola küla juures asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Järvest lähtub Koiola oja

Pindala 7,2 ha, kaldajoon 1312 m, pikkus 550 m, laius 190 m, keskmine sügavus 5,1 m, suurim sügavus 13,2 m

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6428228 57°57'30" N 
Y  680549 27°3'2" E 

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Rohketoiteline
KKR kood: VEE2124900

Vana-Koiola järv. Foto: kv.ee

Põlva maakonnas, Vana-Koiolas asuv loode-kagu suunas piklik järv. Ta pindala on 7,2 ha, suurim sügavus 13,2 m (keskmine sügavus 5,1 m). Kultuurmaastikus paiknev kõvade laugete kuni kõrgete kallastega järv. Ainult kagu pool leidub veidi raba. Kaldavööde on kruusane ja liivane, ainult kaguotsas on ka turbast kallast ja õõtsikut. Sügavamal katab põhja muda.

Praktiliselt umbjärv. Järve kollakasroheline vesi on vähese läbipaistvusega (0,9 m) ja tugevasti kihistunud. Ehkki põhjakihid on suvel hapnikuvaesed, ei ole järv seni talvel ummuksile jäänud.

Taimestik oli 1961. a. vähene ja liigivaene (9 liiki). Planktonit on järves palju. Põhjaloomi on ainult kaldavööndis. T. Timm on leidnud järvest ühe haruldase vesilesta.

Kalamehed peavad Vana-Koiola järve kalarikkaks. Tamulast toodud koha on hästi kasvanud ja järglasi andnud. Latikat, särge, ahvenat ja kiiska on palju, esinevad haug ja linask. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Särg, ahven, haug, linask, kiisk. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee