Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Valgjärv (Rõuge Valgjärv), ka Jaanipeebu järv

Võrumaal, Rõuge vallas,  Jaanipeedu ja Tiidu külade juures asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Veepeegli pindala 5,3 ha, kaldajoon 1200 m, pikkus 375 m, laius 140 m, keskmine sügavus 44 m, suurim sügavus 12,3 m. 

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6401792 57°43'25" N 
Y  674609 26°55'51" E 

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2140500

Rõuge Valgjärv. Foto: www.rauge.ee

Rõuge Valgjärv on loode-kagu suunas piklik järv, Rõuge alevikust umbes 0,5 km kagus. Järve pindala on 3,9 ha, suurim sügavus loodeosas kuni 12,6 m, millest puhast vett on umbes 11 m (keskmine sügavus 4,4 m). Edelapoolne kõrge metsane oruveer laskub järsult järveni, mujal on kaldad laugemad, kuid kõvad, kagu- ja loodeotsas isegi soised. Järve kaguotsa lähedal on ujumiskoht. Valgjärve kagusopist on 20. sajandi jooksul eraldunud pisike Perajärv. Põhi on enamasti mudane. Mudakiht on M. zur Mühleni arvates kuni 5,75 m paksune.

Peamiselt allikatest toituv järv. Loodeotsast lähtuv ojake voolab Rõuge Suurjärve. Järve vesi on kollakasrohelise värvusega ning keskmise läbipaistvusega (2,9-3,0 m) ja tugevasti kihistunud.

Taimestik hõivas 1972. a. võrdlemisi vähene, kuid liigirikas (koosnes 28 liigist). Zooplanktonis leidub järve-jämekoodikut. Ka järve põhjaloomastik sisaldab haruldusi.

Kalastik koosneb järgmistest liikidest: särg, ahven, haug, latikas, roosärg, luts, viidikas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Vaata lisaks:

Rõuge järvestik