Valgjärv (Koorküla Valgjärv)

Valgjärv (Koorküla Valgjärv)

Valgamaal, Hummuli vallas, Jeti küla juures asuv avalik järv

Järv kuulub Koorküla järvestikku

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pindala 44,1 ha, keskmine sügavus 8,5 m, suurim sügavus 26,8 m, pikkus 1 270 m, laius 620 m, kaldajoone pikkus 3 680 m

Valgala pindala 2,5 km², veevahetus ... korda aastas

Pehme- ja heledaveeline järv, vähetoiteline

Registri kood VEE2118000

Koorküla Valgjärv on väga sügav (26,8 m, keskmine sügavus 8,5 m) ja hästi liigestatud kaldajoonega veekogu. Kõige sügavam on järve lõunaots umbes 50 m kaugusel kaldast. Varem on veetase olnud märgatavalt kõrgem – 1926 a. paiku on veetaset umbes 0,5 m võrra alandatud. Järve põhja- ja läänekaldal on ülekaalus põllumaad, mujal mets. Kaldad on valdavalt kõrged ja järsud, peaaegu kõikjal liivased või kruusased, ainult läänes laugemad ja mudasemad. 

Järve põhi on rahutu reljeefiga. Esineb kaks väga sügavat vagumust, üks järve kirdeosas, teine järve lõunaosas – nende vahel järve keskosas on poolsaare kohal umbes 1 m sügavusel madalik ("Mõisa ase") vaiehituse jäänustega. Teine madal koht ("Mägi") on järve kaguosas. Põhi on ka sügavamal kaetud õhukese rohekaspruuni mudakihiga.

Valgjärv on väikese valgalaga ja nõrga läbivooluga järv. Vesi on heleroheline kuni kollakasroheline ja väga läbipaistev (3,7-4,5 m), talvel suureneb läbipaistvus pisut veelgi (4,6 m). Vesi on järves selgelt kihistunud.

Taimeliike on palju (üle 25), tänu läbipaistvale veele leidus neid veel ka 9 m sügavusel.

Kaladest leidub veekogus  latikat ja särge, kuid leidub ka haugi, ahvenat, linaskit, roosärge, kiiska, kokre ja lutsu. Siit on saadud kuni 3 kg raskusi ahvenaid. Järves elutseb jõevähki.

 Järv pakub väga häid võimalusi suplemiseks ning latika-haugi järvena kalastamiseks. See veekogu kaunistab oluliselt maastikku, seepärast on ta koos oma kauni ümbrusega (kuni 300 m kauguseni kaldast) kohaliku kaitse alla võetud.

Valgjärv on ka väga tähtis arheoloogiline objekt. Tema keskosas oleval madalikul ("Mõisa ase") asuvad 1310-1430 aasta vanuse vaiehitise jäänused, mis on võetud arheoloogilise kaitse alla. Siin on olnud muistsest eesti kogukonnast eraldunud üliku kindlustatud elukoht. Järve kagunurgas asuv "Silmaallikas" on tõenäoliselt muistne ohvriallikas. Seoses vaiehitise jäänustega on rahva seas väga laialt levinud muistend venna ja õe pulma ajal vee alla vajunud mõisast. Seda muistist olevat uurimas käinud paljud tuntud tegelased, teiste hulgas ka Hugo Treffner. Alles arheoloog J. Selirand selgitas lõplikult Valgjärve saladuse. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977/

Haug, ahven, latikas, linask, särg, roosärg, kiisk, viidikas, angerjas. /Õngitsemine. Tln 2003/

Järve kaldal asub RMK lõkkekoht: 2 pinkidega lõkkeaset, 1 sädemepüüdjaga lõkkease, käimla, riietuskabiin ja puukuur. Ruumi 5 telgile

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/