Otsingu tulemused:
1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
Väinjärv (Veinjärv)
Väinjärv, ka Veinjärv
Järvamaal, Koeru vallas, Ervita ja Väinjärve külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärvest voolab välja Väinjärve oja
Veepeegel 35,9 ha, saared 0,3 ha, pindala kokku 36,2 ha; kaldajoon 4556 m, pikkus 1360 m, laius 470 m, keskmine sügavus 5,6 m
Veepeegel 35,9 ha, saared 0,3 ha, pindala kokku 36,2 ha; kaldajoon 4556 m, pikkus 1360 m, laius 470 m, keskmine sügavus 5,6 m
Valgala 26 km2
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Suurim järv Järva maakonnas. Paikneb Koeru alevikust 4 km kagu pool, Pandivere kõrgustiku lõunaserval, soostunud tasandikul asuvas vaondis, mis on ühenduses Endla nõoga. Järve absoluutne kõrgus on 79,3 m, pindala 41,5 ha, suurim sügavus 11,5 m (keskmine sügavus 5,6 m). Väinjärv on lääne-ida suunas pikliku kujuga, kõige sügavam on järve keskel olevast saarest edela ja loode pool. Umbes 1 km järvest edela pool asub madal Ervita voor. Järve lääne- ja põhjakaldal on soised niidud, paiguti mets, põhjakaldal Väinjärve park ja loss, lõunas ja idas soo, mis on osalt uudismaaks muudetud. Kaldad on lausad. Põhjakaldal pargi ja ujula kohal ning lõunakalda keskosas on kallas ja kaldavööde liivane, mujal mudased. Idapoolne poolsaar on õõtsikulise kaldaga. Umbes 10 m kaugusel kaldast süveneb järv järsult.
Läbivool on nõrk. Heleroheline kuni rohekaskollane vesi on kogu aasta võrdlemisi läbipaistev (2,3-3,7 m), kuid üsna tugevasti kihistunud. Taimestik kattis 1954. ja 1973. a. 1/3 järvest ning koosnes 22 liigist. Planktonit ja põhjaloomastikku pole kuigi palju. Rohkesti leidub rohelist käsna.
Kalastikus on esikohal latikas ja särg, järgnevad ahven (on saadud kuni 49 cm pikkusi ja 1,77 kg raskusi isendeid) ja haug; esinevad linask, luukarits, säinas ja mõni forell.
Järve linnustik on vaene. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Järvamaa suurim ja parim õngitsemisjärv. Kalapüük peamiselt paadist. Tõsisele õngitsejale pakuvad pinget eelkõige latikas ja linask, veel esinevad särg, ahven, haug, viidikas, kiisk, karp (andmed tabamisest just viimastel aastatel). /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6535362 | 58°56'25" N |
| Y | 620340 | 26°5'26" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2050300
KKR kood: VEE2050300
Väinjärv. Foto: akender
Suurim järv Järva maakonnas. Paikneb Koeru alevikust 4 km kagu pool, Pandivere kõrgustiku lõunaserval, soostunud tasandikul asuvas vaondis, mis on ühenduses Endla nõoga. Järve absoluutne kõrgus on 79,3 m, pindala 41,5 ha, suurim sügavus 11,5 m (keskmine sügavus 5,6 m). Väinjärv on lääne-ida suunas pikliku kujuga, kõige sügavam on järve keskel olevast saarest edela ja loode pool. Umbes 1 km järvest edela pool asub madal Ervita voor. Järve lääne- ja põhjakaldal on soised niidud, paiguti mets, põhjakaldal Väinjärve park ja loss, lõunas ja idas soo, mis on osalt uudismaaks muudetud. Kaldad on lausad. Põhjakaldal pargi ja ujula kohal ning lõunakalda keskosas on kallas ja kaldavööde liivane, mujal mudased. Idapoolne poolsaar on õõtsikulise kaldaga. Umbes 10 m kaugusel kaldast süveneb järv järsult.
Läbivool on nõrk. Heleroheline kuni rohekaskollane vesi on kogu aasta võrdlemisi läbipaistev (2,3-3,7 m), kuid üsna tugevasti kihistunud. Taimestik kattis 1954. ja 1973. a. 1/3 järvest ning koosnes 22 liigist. Planktonit ja põhjaloomastikku pole kuigi palju. Rohkesti leidub rohelist käsna.
Kalastikus on esikohal latikas ja särg, järgnevad ahven (on saadud kuni 49 cm pikkusi ja 1,77 kg raskusi isendeid) ja haug; esinevad linask, luukarits, säinas ja mõni forell.
Järve linnustik on vaene. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Järvamaa suurim ja parim õngitsemisjärv. Kalapüük peamiselt paadist. Tõsisele õngitsejale pakuvad pinget eelkõige latikas ja linask, veel esinevad särg, ahven, haug, viidikas, kiisk, karp (andmed tabamisest just viimastel aastatel). /Õngitsemine. Tln., 2003/
Järve põhjakaldal on supelrand ja ujumiskoht.
Vt ka: Ralf Mae. Väinjärv. Kalastaja Nr 23
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977