Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Aardla järv (Ardla järv)
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
6. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
7. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
8. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
9. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
10. Alasjärv (Piipse järv)
11. Algansead (Algansea)
12. Allikajärv (Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv)
13. Andresjärv (Mustjärv)
14. Anne kanal
15. Arbi järv (Arbijärv, Väike Elva järv, Elva Väikejärv)
16. Arojärv (Rasina Arujärv)
17. Balaton
18. Boose järved (Väike-Boose järv, Suur-Boose järv; Boose Väikejärv, Boose Suurjärv)
19. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
20. Edejärv (Hatiku Edejärv, Hatike Tagajärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
21. Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)
22. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
23. Eistvere järv (Eistvere paisjärv)
24. Elistvere järv (Kuru järv)
25. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
26. Endla järv
27. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
28. Flyvae (Pikane järv, Pikanina järv)
29. Geosmiin
30. Haaslava kalakasvandus
31. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
32. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
33. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
34. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
35. Hurmi järv (Külajärv)
36. Hõbekoger (Carassius gibelio)
37. Ilmjärv
38. Ilmjärv ehk Ilmen
39. Immaku järv (Immakjärv)
40. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
41. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
42. Jaanuse järv (Pikkjärv)
43. Jaska järv (Karula Jaska järv, Jaaska järv, Jasska järv)
44. Juusa järv (Kuningajärv)
45. Jõemõisa-Kaiu järvestik
46. Järise järv
47. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
48. Järva-Jaani järv
49. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
50. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
51. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
52. Kadja järv/Põlliku järv (Kuimetsa järv, Suur Kuimetsa järv, Kodja järv, Põllikese järv)
53. Kahala järv
54. Kahrila järv
55. Kaiavere järv
56. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
57. Kaiu järv
58. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
59. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
60. Kallõtõ järv (Kallete järv)
61. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
62. Karijärv
63. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
64. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
65. Karpkalalased (Cyprinidae)
66. Karpkalast kulinaarselt
67. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
68. Karula järv (Uue-Võidu järv)
69. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
70. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
71. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
72. Kaugjärv (Kautsjärv)
73. Kautla järv (Kautla Saarejärv, 1. Kantküla järv)
74. Kavadi (Kavati) järv
75. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
76. Kernu järv (Kõrveküla Kernu järv, Kõrveküla järv)
77. Kernu paisjärv (Kernu järv, Kirna järv)
78. Kihli karjääri järved
79. Kiidjärv
80. Kiiviti järv (Kiivite järv, Kivitu järv)
81. Kildu järv (Kildu veskijärv)
82. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
83. Kirjakjärv (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) [Kurtna järvestik]
84. Kiruvere järv
85. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
86. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
87. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
88. Klooga järv
89. Koger (Carassius carassius)
90. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
91. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
92. Kolu tiik (Kõltsi karjääri järv)
93. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
94. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
95. Koosa järv
96. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
97. Kriimani järv (Heiti järv)
98. Kubija järv (Kubja järv)
99. Kuremaa järv (Kurema järv)
100. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
101. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
102. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
103. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
104. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
105. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
106. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
107. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
108. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
109. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
110. Kärnjärv (Otepää Kärnjärv)
111. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
112. Käsmu järv
113. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
114. Külajärv (Plaani Külajärv, Küläjärv, Plaani järv, Suurjärv)
115. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
116. Küünimõtsa järv (Küünimetsa järv, Küünimetsa Ahnjärv, Konemetsa järv)
117. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
118. Lahepera järv (Lahe järv)
119. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
120. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
121. Lasa järv [Koorküla järvestik]
122. Lasva järv
123. Latikas pärimuses
124. Lavatsi järv (Lavaõue järv, Lavatse järv)
125. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
126. Leevaku paisjärv
127. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
128. Liivaku järv (Liivakandi järv)
129. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
130. Linask (Tinca tinca)
131. Linaskalgansea (Algansea tincella)
132. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
133. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
134. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
135. Mais
136. Maisimass
137. Matsimäe järved
138. Miiaste järv (Miiaste turbakarjäärid)
139. Mikeli järv (Mikkeli järv, Suur Mikkeli järv)
140. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
141. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
142. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
143. Mullutu-Suurlaht
144. Muraka järv (Muraka paisjärv)
145. Murati järv
146. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
147. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
148. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
149. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
150. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
151. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
152. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
153. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
154. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
155. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
156. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
157. Männikjärv [Endla järvestik]
158. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
159. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
160. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
161. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
162. Narva veehoidla elustikust
163. Nauska järv
164. Neeruti järved
165. Neitsijärv
166. Nelijärve järvestik (Aegviidu järvestik, Aegviidu-Nelijärve järved)
167. Nelijärve Vahejärv (Vahejärv, Aegviidu Vahejärv)
168. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
169. Nihu Mädajärv (Nihu Mudajärv, Suukaala järv) [Koorküla järvestik]
170. Nikerjärv (Nikkerjärv, Näkijärv)
171. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
172. Nurme poldri veehoidla (tiik 1)
173. Nurme poldri veehoidla (tiik 2)
174. Nurme veehoidla (Audru poldri tiigid)
175. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
176. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
177. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
178. Nüpli järv
179. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
180. Orajärv (Neeruti Orajärv, Neeruti järv)
181. Otiaru paisjärv (Otiaru veehoidla, Mõisaküla paisjärv)
182. Paala järv (Valuoja paisjärv)
183. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
184. Paide tehisjärv (Kirila veehoidla, Mündi paisjärv)
185. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
186. Palojärv (Lutsu Palojärv)
187. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
188. Paluküla järv
189. Pangodi järv
190. Paunküla veehoidla
191. Peen-Kirjakjärv (Peen-Kirjakujärv, Kirjakujärv, Väike Kirjakujärv) [Kurtna järvestik]
192. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
193. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
194. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
195. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
196. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
197. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
198. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
199. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
200. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
201. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
202. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
203. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
204. Pilkuse järv
205. Porkuni järv
206. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
207. Prossa järv (Proosa järv, Luua järv)
208. Pulli järv (Pullijärv)
209. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
210. Pupsi järv
211. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
212. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
213. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
214. Põrstõ järv (Põrste järv, Puustusjärv)
215. Päidla järvestik
216. Päidla Kõverjärv
217. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
218. Päidre järv (Tagametsa järv)
219. Päästjärv (Perajärv)
220. Pöögle paisjärv
221. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
222. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
223. Raigastvere järv
224. Rebäsejärv (Karula Rebasejärv, Rebasemõisa järv)
225. Riiska järv (Tõrva Riiska järv)
226. Riksu laht (Riksu järv)
227. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
228. Rooni järv
229. Ruhijärv (Ruhja järv)
230. Rumba sirge (Vigala jõel)
231. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
232. Räpina järv (Räpina paisjärv)
233. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
234. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
235. Röamäe järv (Röamäe karjäär)
236. Saadjärv (Saadrejärv)
237. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
238. Saarjärv (Misso Saarjärv)
239. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
240. Sarise järv (Saarise järv)
241. Savijärv (Joosu Savijärv, Joosu karjäär)
242. Savijärv (Karula Savijärv)
243. Sibula järv (Karula Sibulajärv)
244. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
245. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
246. Sinijärv (Endla Sinijärv)
247. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
248. Soitsejärv (Suurjärv)
249. Soitsjärv
250. Soodla veehoidla
251. Soomuste mahavõtmine
252. Suur Kalajärv (Kreo Kalajärv, Suurjärv)
253. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
254. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
255. Suur Saarjärv
256. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
257. Suure-Jaani paisjärv
258. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
259. Suurjärv (Karinu Suurjärv, Karinu kaksikjärv)
260. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
261. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
262. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
263. Tagajärv (Hatiku Tagajärv, Hatike Edejärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
264. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
265. Tamula järv (Tamla järv)
266. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
267. Tollari järv (Käärikjärv)
268. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
269. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
270. Tsilgutaja järv (Maurijärv, Tilgutaja järv)
271. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
272. Tõhela järv
273. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
274. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
275. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
276. Türi järv (Türi paisjärv)
277. Ubajärv (Pikkjärv, Ubahaava järv)
278. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
279. Uhtjärv (Uhtijärv)
280. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
281. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
282. Uljaste järved ja oos
283. Urbukse järv (Urbuse järv)
284. Uuri järv
285. Vagula järv
286. Vahakulmu järv (Vahakulmu paisjärv)
287. Valgejärv (Turvaste Valgejärv, Riisipere Valgejärv, Valgejärv)
288. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
289. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
290. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
291. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
292. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
293. Vasavere Mustjärv [Kurtna järvestik]
294. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
295. Vaskna järv
296. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
297. Vasula järv (Salatsi järv)
298. Veisjärv (Veisejärv)
299. Verevi järv (Elva järv, Elva Suurjärv)
300. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
301. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
302. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
303. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
304. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
305. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
306. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
307. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
308. Viitna järved
309. Viljandi järv
310. Virosi järv (Viroste järv, Viruse järv, Varuse järv, Viruste järv, Viiriste järv, Viiruste järv)
311. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
312. Vissi järv (Viritjärv)
313. Võistre järv (Võistvere järv)
314. Võngjärv
315. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
316. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
317. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
318. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
319. Väikejärv (Karinu Väikejärv)
320. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
321. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
322. Väinjärv (Veinjärv)
323. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
324. Õngetainas maisiga
325. Ähijärv (Ahijärv)

Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)

Väinjärv. Ralf Mae
Väinjärvega puutusin esmakordselt kokku umbes 15 aastat tagasi, mil tollasel Eesti NSV Kalastajate Seltsi Paide klubil asus järve ääres kena kalastusbaas koos paadilaenutusega. Töötasime seal vahelduva eduga päris mitmel suvel – varahommikuti ja õhtuti käisime kalal, päeval aga laenutasime paate. Kui ilm juhtus olema vihmane ning sõitjaid vähe, sai kala püütud ka päeval – sildadelt oli paadikuuri juures toimuv kenasti silme all. Nii saigi järv koos sel-les leiduvate kalaliikidega ning püügipaikadega üksipulgi selgeks õpitud.

Väinjärv asub Kesk-Eestis, Koeru alevikust umbes 4 km kagu suunas. Tallinn-Tartu maantee poolt lähenedes tuleks Koeru peale keerata Mäekülast, Piibe maanteelt aga Kapust. Mõni kilomeeter Koerust Ervita poole ja kohal te oletegi.
Looduslikult on tegemist küllaltki ilusa veekoguga – kaldad on (raba)metsased, põhjakaldal asuvad mõisahoone ja park ning järveäärsetest rabadest võib korjata seeni, mustikaid, sinikaid, pohli, murakaid jms. Teatmeteostes antakse Väinjärve pindalaks ca 40 ha, maksimaalseks sügavuseks 11,5 ja keskmiseks sügavuseks ca 5 meetrit. Valdavaks on mudapõhi, lii-vapõhja esineb vähesel määral veekogu põhja- ja lõunakaldal. Järves on rohkesti põhjaallikaid ning vesi muutub sügavaks kiiresti, juba kalda lähedal. Väinjärve vesi on rohekas, ent, eriti suve alguse poole, küllaltki läbipaistev, seda just järve idaotsa jäävas Preedi “sopis”. Kaldaääred on enamasti palistatud roostikuga, mis muu-dab kalastamise kuivalt maalt problemaatiliseks. Mõnevõrra leevendavad püügipaikade nappust mitmed sillad ja purded, mis veele ligi võimaldavad pääseda, ent tõsisemat püügiretke ette võttes tuleks ikkagi kasutada paati – kas üritada laenata mõne kohaliku käest või võtta ühes enda oma. 

Pikemalt järves esinevatest kalaliiki-dest. Nagu arvata võib, on väga laialt levinud särg – teda on võimalik püüda pea kõikjalt, kust aga veele ligi pääseb ja ilma suurema sissesöötmisetagi, kusjuures keskmine kaal jääb vahemikku 50...150 grammi. Järves esineb ka väga suurt särge – mäletan, kui’s kunagi sai peibutuseks vette pillutud kilogrammide kaupa kruupe ning seejärel punasilmseid hiiglaseid kakutud – suuremate kaal oli liialdamata 300...400 grammi.
Massiliselt esineb ka viidikat, kes kasvab kogunisti nii suureks, et lugeja, tahtes suhteliselt väikese vaevaga pääseda viidikaga “Kalastaja” kalatabelisse, peaks rekordilisi isendeid jahtima just kõnealusest järvest. Samuti võiks koht huvi pakkuda ka võistlusõngitsejatele, seda just viidika-noppimise trenni mõttes – kui väidan, et minutis 10...30 kala saadakse, ei liialda.
Latikat on Väinjärvest, võrreldes teiste järvedega, kus olen kalastanud, tabada suhteliselt lihtne. Pisikest latikalipsu trehvab särjepüügil sekka vahekorras 1:4. Suuremate isendite tabamiseks, kes väljavõtmisel juba ka korralikku vastupanu osutavad ja püügimõnu pakuvad, tuleb teha eeltööd ja näha natuke vaeva – ent tulemused on enamasti mängimist väärt (latikapüügi nippidest kõnealusel järvel võite lugeda Kalastajast nr. 12). Suurim latikas, mille Väinjärvest kotti ajanud olen, kaalus 2,9 kg.
Tõsisel latikapüügil trehvab sekka ka päris korralikku linaskit. Minu viimased sihipärased linaskiretked Väinjärvele jäävad praeguseks küll aastate taha, mil suure kala püük käis raskemapoolse heiteõngega ja rakenduse sissesöödetud püügi- piirkonnas hoidmine oli lainetusega pea võimatu, ent vaatamata sellele tirisime välja täiesti arvestatavaid linaskeid, minu suurimaks jäi 2,5 kg-ne põrakas – isiklik rekord ka pärast möödundsuvist “nirvaa-nat” Endla järvel. Kui linask õnnestub alla meelitada, käitub ta söödaga julgelt ja võtab üsna kindlalt (püük peaks käima vähemalt 3 meetri sügavuselt). Väinjärve linaskid, erinevalt näiteks Endla järve lii-gikaaslastest, on värvuselt väga ilusad – kuldkollaste külgede ja erkpunaste silmadega, kusjuures mudamaitse, mis näiteks Endla järve linaskitel selgelt tuntav on, puudub Väinjärve omadel pea täielikult. Julgen väita, et harrastuskalastaja jaoks on tegemist väga hea latika- ja üle keskmise linaskijärvega.
Haugiga on lood isemoodi – järves teda on, ja sugugi mitte vähe, mida kin-nitab ka kevadine kudeaeg, aga tema kättesaamisega on (vähemasti minu puhul) lood kurvapoolsed. Mäletan, et kunagi ehtis klubi paadikuuri seina 9-kilose (kui mälu ei peta) veteröövli alalõualuu, mida meie, poisikesed, aukartusega eemalt silmitsesime, ent selline elukas on Väinjärves üldiselt suur haruldus. Isiklikult olen tabanud suurimana ligi kahekilose haugipoisi, aga peale seda tuleb ka tükk tühja maad – tavalise landihaugi kaal jääb kusagile kilo ringi, isegi alla selle. Ent võib-olla peitub kehvade landisaakide põhjus ka selles, et alati on olnud põhitegevuseks õngitsemine, spinninguga on saanud tegeleda suhteliselt vähem ja sihipäratult. Haugi jahtides soovitaksin siiski järel-vedamist.
Ahvenat esineb järves üsna igas mõõdus, ehkki püügil tabatakse 70% alla 100 grammi kaaluvaid triibusid. Kaks korda olen Väinjärves juhtunud isemoodi nähtusele – ahvenasupile, muudmoodi ma seda nimetada ei oskagi. Mõlemal korral oleme püüdnud kirptirguga üle sillaääre, ja ootamatult on hakanud ahven haarama piltlikult öeldes nii, et haagid ühe pisema otsa, ja selleks ajaks, kui ta pinda saad, on ta sõna otseses mõttes kaaslaste poolt otsast juba ära söödud – kusjuures vesi ümberringi keeb triibudest. Selline “tipp-hulluse” aeg kestis mõlemal korral um-bes pool tundi, seejärel vaibus tunni jooksul täielikult. Üldiselt võtab ahven Väinjärves täiesti normaalselt pisikest lanti, nii pöörlevat kui vabisejat, ja jällegi on tulemused paremad järgi vedades.
Kiiska juhtub õnge otsa üldiselt harva, sama lugu on ka säinaga. Ilusaid, ligi paarikiloseid säinaid võib mais-juunis hea õnne korral näha roostikus kõrkjate vahel peesitamas, aga kätte saada pole mul õnnestunud veel ühtegi. Kirjanduse andmeil on järve kunagi asustatud angerjat ja esinenud ka forelli, aga puuduvad andmed, et neid keegi ka tabanud oleks. Mõned aastad tagasi elas Väinjärves veel ka päris palju vähki.

Millal püüda? Latikapüügile tasub spetsiaalselt välja minna ja proovida kannatab juba aprillis-mais, ja hea õnne korral ei pruugi saagid sugugi kehvad olla, ent parim aeg nii latika- kui ka linaski-püügiks Väinjärvel algab minu kogemuste põhjal ikkagi juuli teisest poolest ja kestab, sõltuvalt sügisest, septembri lõpuni välja. Tõsisemaltvõetavad püügikohad asuvad järve keskosas paiknevate ja veekogu kahte ossa jagavate kõrkjasaarte (õige-mini poolsaarte) ääres, kus vesi sügavam, ja Preedi “kaela” juures. Püügikohta vali-des soovitan uustulnukal kulutada paar tundi sellele, et sõita päeval paadiga mööda rooäärseid ringi ja silmad lahti hoida: murtud või muljutud roog annab tunnistust kohtadest, kus eelnevad püüdjad ankrus on olnud. Algatuseks tasub end “istutada” niisuguste paikade lähedusse – võib juhtuda sissesöödetud kohale, aga sisse-söötmine ja latikapüük käivad teatavasti kokku nagu sukk ja saabas. Kuna veekogu pole väga suur, ei tohiks eelluure tegemi-ne oluliselt aega ega ihurammu kulutada.
Kes otsustab külastada Väinjärve koos perega, sellele teadmiseks, et järve põhjaküljes asub täiesti arvestatav liivarand hüppetorni ja korrastatud võrkpalliväljakutega. Mitmeks päevaks minejad saavad ööbida telgis või lähedalasuvas turismitalus.
Ahjaa – peaaegu oleksin unustanud. Kohalikud noored, kui nad just kalapüügi eesmärkidega järve ääres ei ole, las tegeleda omade asjadega, teie – enda omadega.
Mis muud, kui õnged selga, Väinjärvele ja – kivi kotti!


RALF MAE

Artikli aadress:
Kalastaja 23
http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,23,250