Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. maailma jõed (loend)
336. Maggot
337. Majak (kolhoos)
338. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
339. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
340. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
341. Man
342. Mannasöödad
343. Maskraid (Neotrygon)
344. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
345. meduus
346. Merehaigus
347. Merekoletised
348. Meremeeste uskumused
349. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
350. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
351. Merikeellased (Soleidae)
352. Merikogerlased (Sparidae)
353. Merikoha (Sander marinus)
354. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
355. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
356. Meriluts (Brosme brosme)
357. Merineitsi
358. Meripuugid (Scorpaena)
359. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
360. Merisutt (Petromyzon marinus)
361. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
362. Merluusid (Merluccius)
363. Metsprussakas
364. Miiu
365. Moiva (Mallotus villosus)
366. Mokkparrakad (Labeobarbus)
367. Morilased (Moridae)
368. muda
369. Mudaelustik ehk pelon
370. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
371. Mussie (järvekoletis Kanadas)
372. Mussoon
373. Must marliin (Istiompax indica)
374. Mustatäpitõbi
375. Musthaid (Apristurus)
376. Mustjõe alamvesikond
377. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
378. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
379. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
380. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
381. Mõrrapüük
382. Mõõkkala (Xiphias gladius)
383. Mägiründid (Psilorhynchus)
384. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
385. Määr, Aleksander
386. Mölder, August
387. Mügarninad (Hybopsis)
388. Müütilised veeolendid
389. Näkk (eesti)
390. Naaskelraid (Pastinachus)
391. Nahknark (Crassinarke dormitor)
392. Naissaar
393. Narmasmokad (Labeo)
394. Narva veehoidla
395. Nasv
396. Navaaga (Eleginus nawaga)
397. Nelikant-kaldauss
398. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
399. Niituimlutslased (Physidae)
400. Nipsviidikad (Hemiculter)
401. Nirkhailased (Hemigaleidae)
402. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
403. Nokisründid (Microphysogobio)
404. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
405. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
406. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
407. Nugishaid (Triakis)
408. Nuutraid (Himantura)
409. Oad, Jaan
410. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
411. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
412. Ogahaid (Squalus)
413. Ogasilmad (Pangio)
414. Ojamaa (Gotland)
415. Okasturilased (Notacanthidae)
416. Okishaid (Centroscyllium)
417. ondatra (piisamrott, biisamrott)
418. Osmussaar
419. Pakssabaraid (Trygonoptera)
420. Paljaslõuad (Acheilognathus)
421. paneerimine
422. Pardpuntiused (Barbodes)
423. Paunküla veehoidla
424. Peen kõduuss
425. Peipsi alamvesikond
426. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
427. Pettai, Elmar Voldemar
428. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
429. Pigo (Rutilus pigus)
430. Pihklased (Myxini)
431. Pihtla kalakasvandus
432. Piikraid (Urobatis)
433. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
434. Piimjas soouss
435. Piiskopikala (bishop fish)
436. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
437. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
438. Pimenarkid (Typhlonarke)
439. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
440. Poi
441. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
442. Polaarhaid (Somniosus)
443. Poola uss
444. Prespa forell (Salmo peristericus)
445. Prussakas ja tarakan
446. Psammon
447. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
448. Punane vihmauss (pool-ööuss)
449. Punapardlikud (Pseudobarbus)
450. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
451. Puntiused (Puntius)
452. Purikalalased (Istiophoridae)
453. Purjus krevetid
454. Puukala (Kuusamo puukala)
455. Põhjavee-elustik
456. Põishüljes (Cystophora cristata)
457. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
458. Põlula Kalakasvatuskeskus
459. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
460. Pärimus: Kaussjärv
461. Pärimus: Lutsu järv
462. Pärimus: Otepää Pühajärv
463. Pärimus: Raudjärve kullapütt
464. Pärimus: Uhtjärv
465. Pärimus: Verijärv
466. Pärnu alamvesikond
467. Pärnu Kalakombinaat
468. Pärnu kalanduskool
469. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
470. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
471. Rabakonn
472. Raid (Raja)
473. Rakfisk ehk norra hapukala
474. Rakonda (Raconda russeliana)
475. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
476. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
477. Rasboorad (Rasbora)
478. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
479. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
480. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
481. Reobiont
482. Riffhai (Triaenodon obesus)
483. Rihmsabaraid (Taeniura)
484. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
485. Riikoja Heinrich
486. Ristkok, Jüri
487. Robalod (Centropomus)
488. Roheline mullauss
489. Rohukonn
490. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
491. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
492. Rombkalad (Bothus)
493. Rombkalalased (Bothidae)
494. Roosa mullauss
495. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
496. Ruske käärtrull (Schistura russa)
497. Russalka
498. Rõbak Baltiki
499. Rõuge järvestik
500. Räimeõng
501. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
502. Saadjärv (Saadrejärv)
503. Saaghailised (Pristiophoriformes)
504. Saagsabahaid (Galeus)
505. Sagrits, Richard
506. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
507. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
508. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
509. Sammet, Jaak
510. Sannakji
511. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
512. Sardiinid
513. Sardiinikesed (Harengula)
514. Sardinellid (Sardinella)
515. Saunja laht
516. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
517. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
518. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
519. Sidrunhaid (Negaprion)
520. Siiad (Coregonus)
521. Siig - huvipüük Eestis
522. Siig spordikalana Skandinaavias
523. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
524. Silepeamureenid (Gymnothorax)
525. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
526. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
527. Sinakas soouss
528. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
529. siugkonnalised (apoodid)
530. Soomuskuked (Lepidotrigla)
531. Soomuslest (Limanda limanda)
532. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
533. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
534. Sovetskaja Rodina (laev)
535. Spinningisti kaksteist käsku
536. Staratel
537. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
538. Stroganina
539. Sump (kumm, pandur, märss)
540. Sumplaev
541. Susski, Vladimir
542. Suue
543. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
544. Suur mullauss
545. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
546. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
547. Suurallikas
548. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
549. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
550. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
551. Sõnnikuuss
552. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
553. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
554. Südvester
555. Sünkraid (Amblyraja)
556. Süvahaid (Centroscymnus)
557. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
558. Süvaraid (Bathyraja)
559. Šelfihaid (Halaelurus)
560. Zoobentos
561. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
562. Taaliku sadam
563. Tabadusekepp
564. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
565. Tainas angerjapüügiks
566. Tallinna Kalakombinaat
567. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
568. Tallinna Merekolledž
569. Tamm, Friedrich
570. Tamula järv (Tamla järv)
571. Tatrakakud
572. Temera (Temera hardwickii)
573. Tempura
574. Tiit Hunt. Eesti kalad
575. Tintlased (Osmeridae)
576. Tippviidikad (Alburnoides)
577. Tobiased (Ammodytes)
578. Tooder
579. Trüssad (Thryssa)
580. Traaler
581. Traalnoot
582. Traalpüük
583. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
584. Triivpüük
585. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
586. Trullinglased (Nemacheilidae)
587. Trullingud (Barbatula)
588. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
589. Tuletorn
590. Tume vihmauss
591. Tumehaid (Etmopterus)
592. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
593. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
594. Tursad (Gadus)
595. Tursamaks
596. Tursamaksa konserveerimine
597. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
598. Tuul
599. tuulekala (pärimus)
600. Tuur
601. Tuurlased (Acipenseridae)
602. Tõugjärv (Küünjärv)
603. Tõugussaare raba laugas
604. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
605. Tääkraid (Urotrygon)
606. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
607. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
608. Tömpninad (Pimephales)
609. Ukraina (baaslaev)
610. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
611. Unadon
612. Und
613. Undiin
614. Urbukse järv (Urbuse järv)
615. Ussikonks (säärekidadega konks)
616. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
617. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
618. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
619. Väitskõhud (Parachela)
620. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
621. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
622. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
623. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
624. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
625. Valgeninahai (Nasolamia velox)
626. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
627. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
628. Vasarhaid (Sphyrna)
629. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
630. Vastne
631. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
632. vesikond
633. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
634. Vihmauslased (Lumbricidae)
635. Vihmauss (liigid)
636. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
637. Viitina kuurits
638. Vimb (Vimba vimba)
639. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
640. Vinkelhaid (Oxynotus)
641. Vinnutatud räimed
642. Viru alamvesikond
643. Viuraid (Aetomylaeus)
644. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
645. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
646. Võldas (Cottus gobio)
647. Võrtsjärve alamvesikond
648. Väheharjasussid
649. Vähilaadsed
650. väike meriahven (Sebastes viviparus)
651. Väike ogahai (Squalus blainville)
652. Väike saagrai (Pristis clavata)
653. väike tobias (nigli, väiketobias)
654. Väikeraid (Rajella)
655. Väikesuulest (Microstomus kitt)
656. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
657. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
658. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
659. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
660. Vöötninad (Rhinichthys)
661. Õlikook
662. Õngekonksu ajaloost
663. Õngitsemine+
664. Õnne lõhe
665. Äntu järved
666. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
667. Ülemiste järv
668. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
669. Yam (mere ja kaose jumal)

Vähilaadsed

vähilaadsed ehk vähid ehk koorikloomad (Crustacea


Väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgsete hõimkonnast (Artropoda).
Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses  putukate järel teised.

Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar.

Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16–20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal.
Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi.

Metoodilistel kaalutlustel jagatakse vähkide hõimkond vahel kahte rühma: alamvähid ja ülemvähid.

Alamvähid

Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad.

Vesikirbulised on ühed väga tavalised alamvähkide esindajad. Vesikirbud on enamasti väikesed, silmaga vaevu märgatavad, veekihis ujuvad loomad. Neile on iseloomulik külgedelt tugevasti kokkusurutud, ümarovaalne keha. Seda katab kitiinainest pearindliku kilp. Viimase varjus asub ka lühike ja hargi taolise jätkega lõppev tagakeha. Nagu enamikule veekihis elavatele loomadele iseloomulik on nende kehakatted läbipaistvad. Pea eesosas paiknevad tugevad tundlad, mis on muutunud liikumiselunditeks. Kompimisjätked tundlakesed on tunduvalt lühemad. Laubal asub üks liitsilm ja üks väiksem vastsesilm. Erituselunditeks on paar mandibulaarnäärmeid. Vereringesüsteem on avatud. Esineb küll süda, mis paikneb selgmiselt, kuid puuduvad veresooned. Vesikirbud on lahksugulised, sigivad sageli partenogeneetiliselt, seetõttu esinevad isased vähikesed episooditi.

Aerjalalised on vesikirpudega sama elupaika jagavad vähikesed. Tuntumad nendest on sõudikud. Tagakeha lõpeb ka neil hargiga. Aerjalaliste hulka kuulub palju merelisi liike, kes on üle läinud ektoparasiitsele eluviisile. Selle tulemusena on nende välimus tundmatuseni muutunud ning ainult munapakendid keha tagaosas viitavad sugulusele vabalt elavate aerjalalistega. Kalatäi on väike vähike, kes on arejalaliste sugulane, elab ajutise ektoparasiidina kalade kehal. Tema keha on väga lame ning alalõugadest on kujunenud kõhupoole kaks suurt, kala kehale kinnitumist võimaldavat iminappa.

Vääneljalalised on lisaks vesikirbulistele ja aerjalalistele alamate vähkide rühma kuuluvad hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi käigus kinnitub vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele ja täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid on substraadiga seotud jäigalt, lihaselise jalakese abil substraadiga seotud nuivähid saavad aga ennast substraadi suhtes liigutada. Vääneljalalistega on lähedalt seotud ka kottvähk, kelle valmikustaadium möödub krabi kehas ning kellel ulatub peremehest välja ainult mune täis tuubitud kotike. Vastsed on neil aga tüüpilise vähivastse välimuse ja eluviisiga.

Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused, karpe meenutava välimusega (kahepoolne pantser), väikeste veekogude põhjalähedases veekihis tegutsevad vähikesed

Ülemvähid

Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest on

kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on magevetes elav jõevähk. Tema rindmikule kinnitub mitmesuguse ülesandega jäsemeid. Kolm esimest paari, lõugjalad kuuluvad veel suiste koosseisu. Järgnevad sõrgadega jäsemed, millest esimesed on suured sõrad. Viimased rindmikujalad on sõrgadeta käimise jalad. Tagakehale kinnituvad jäsemed moodustavad ujujalad. Nendest viimane, laienenud paar moodustab koos telsoniga uime. Isastel vähkidel on esimene tagakeha jalapaar muutunud torukujulisteks nn sugujalgadeks.

Kümnejalalised vähid jaotatakse elupaiga ja eluviiside järgi järgmistesse rühmadesse.
Ujuvähid on väikesed, suhteliselt saleda keha ja pikkade peente jätketega. Neid, veekihis elavaid parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks.
Ronivähid tegutsevad veekogude põhjal. Nende hulgas eristatakse kolm ehitusplaani. Pikahännalistel vähkidel on pikk tagakeha. Nende tüüpiliseks esindajaks ongi jõevähk. Peale jõevähi on Eestist idapoolsetel aladel tuntud veel kitsasõraline jõevähk. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kilo) ja langustid.
Kõduhännalised on vähid, kelle tagakeha meenutab ussitaolist, õhukeste katetega jätket, mis tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras.
Lühihännalisi vähkisid on hakatud nimetama krabideks. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Krabide hulka kuuluvad ka ühed suurimad lülijalgsed ämblikkrabid, kelle jäsemete siruulatus ulatub kolme või isegi nelja meetrini.
Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Neid elutseb arvukalt mitmesugustes veekogudes. Magevetes on tavaline vesikakand, meres merikilk. Maismaal elavad mullakakandid ja keldrikakandid, kes suudavad asustada ainult niiskeid elupaiku, kuna hingavad lõpusesarnaste kehast väljaulatuvate jätketega.
Kirpvähilised on kakandilistega üsna sarnased, kuid erinevalt nendest, külgedelt kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga vähid. Neid on väga arvukalt veekogude põhjal, eriti kaldapiirkonnas. Tavalisemad liigid mageveekogudes on järve kirpvähk ja jõe kirpvähk, kes moodustavad olulise osa kalade toidus

Vähkide süstemaatikas on kasutusel olnud erinevaid liigitusi. Praegu peetakse kõige autoriteetsemaks Martin'i ja Davise vähkide klassifikatsiooni, kus vähid jaotatakse kuueks klassiks:

1.  Lõpusjalgsed Branchiopoda
2. Mõlajalgsed Remipedia (väike klass soolaste vete koobastes elavaid vähke)
3. Pimevähid Cephalocarida
4. Aerjalgsed Maxillopoda
5. Karpvähid Ostracoda
6. Kõrgemad vähid Malacostraca

Varem käsitleti vähke kui klassi lõpusjalgsete (Branchiata) alamhõimkonnast ja jaotati kaheks alamklassiks:
 
 Alamklass – Alamvähid Entomostraca
 Selts – Lehtjalalised Phyllopoda
 Selts – Karpvähilised Ostracoda
 Selts – Aerjalalised Copepoda
 Selts – Lõpushännalised Branchiura
 Selts – Vääneljalalised Cirripedia

 Alamklass – Ülemvähid Malacostraca
 Selts – Kakandilised Isopoda
 Selts – Kirpvähilised Amphipoda
 Selts – Kümnejalalised Decapoda

Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Vähilaadsed

Vaata lisaks:

Hiilgevähilised (Euphausiacea)
Kirpvähilised




Hotmedia.ee