Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Man
323. Mannasöödad
324. Maskraid (Neotrygon)
325. meduus
326. Merehaigus
327. Merekoletised
328. Meremeeste uskumused
329. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
330. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
331. Merikeellased (Soleidae)
332. Merikogerlased (Sparidae)
333. Merikoha (Sander marinus)
334. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
335. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
336. Meriluts (Brosme brosme)
337. Merineitsi
338. Meripuugid (Scorpaena)
339. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
340. Merisutt (Petromyzon marinus)
341. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
342. Merluusid (Merluccius)
343. Metsprussakas
344. Miiu
345. Moiva (Mallotus villosus)
346. Mokkparrakad (Labeobarbus)
347. Morilased (Moridae)
348. muda
349. Mudaelustik ehk pelon
350. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
351. Mussie (järvekoletis Kanadas)
352. Mussoon
353. Must marliin (Istiompax indica)
354. Mustatäpitõbi
355. Musthaid (Apristurus)
356. Mustjõe alamvesikond
357. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
358. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
359. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
360. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
361. Mõrrapüük
362. Mõõkkala (Xiphias gladius)
363. Mägiründid (Psilorhynchus)
364. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
365. Määr, Aleksander
366. Mölder, August
367. Mügarninad (Hybopsis)
368. Müütilised veeolendid
369. Naaskelraid (Pastinachus)
370. Nahknark (Crassinarke dormitor)
371. Naissaar
372. Narva veehoidla
373. Nasv
374. Navaaga (Eleginus nawaga)
375. Nelikant-kaldauss
376. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
377. Niituimlutslased (Physidae)
378. Nipsviidikad (Hemiculter)
379. Nirkhailased (Hemigaleidae)
380. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
381. Nokisründid (Microphysogobio)
382. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
383. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
384. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
385. Nugishaid (Triakis)
386. Nuutraid (Himantura)
387. Näkk (eesti)
388. Oad, Jaan
389. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
390. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
391. Ogahaid (Squalus)
392. Ogasilmad (Pangio)
393. Ojamaa (Gotland)
394. Okasturilased (Notacanthidae)
395. Okishaid (Centroscyllium)
396. ondatra (piisamrott, biisamrott)
397. Osmussaar
398. Pakssabaraid (Trygonoptera)
399. Paljaslõuad (Acheilognathus)
400. paneerimine
401. Pardpuntiused (Barbodes)
402. Paunküla veehoidla
403. Peen kõduuss
404. Peipsi alamvesikond
405. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
406. Pettai, Elmar Voldemar
407. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
408. Pigo (Rutilus pigus)
409. Pihklased (Myxini)
410. Pihtla kalakasvandus
411. Piikraid (Urobatis)
412. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
413. Piimjas soouss
414. Piiskopikala (bishop fish)
415. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
416. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
417. Pimenarkid (Typhlonarke)
418. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
419. Poi
420. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
421. Polaarhaid (Somniosus)
422. Poola uss
423. Prespa forell (Salmo peristericus)
424. Prussakas ja tarakan
425. Psammon
426. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
427. Punane vihmauss (pool-ööuss)
428. Purikalalased (Istiophoridae)
429. Purjus krevetid
430. Puukala (Kuusamo puukala)
431. Põhjavee-elustik
432. Põishüljes (Cystophora cristata)
433. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
434. Põlula Kalakasvatuskeskus
435. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
436. Pärimus: Kaussjärv
437. Pärimus: Lutsu järv
438. Pärimus: Otepää Pühajärv
439. Pärimus: Raudjärve kullapütt
440. Pärimus: Uhtjärv
441. Pärimus: Verijärv
442. Pärnu alamvesikond
443. Pärnu Kalakombinaat
444. Pärnu kalanduskool
445. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
446. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
447. Rabakonn
448. Raid (Raja)
449. Rakfisk ehk norra hapukala
450. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
451. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
452. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
453. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
454. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
455. Reobiont
456. Riffhai (Triaenodon obesus)
457. Rihmsabaraid (Taeniura)
458. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
459. Riikoja Heinrich
460. Ristkok, Jüri
461. Robalod (Centropomus)
462. Roheline mullauss
463. Rohukonn
464. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
465. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
466. Rombkalad (Bothus)
467. Rombkalalased (Bothidae)
468. Roosa mullauss
469. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
470. Ruske käärtrull (Schistura russa)
471. Russalka
472. Rõbak Baltiki
473. Rõuge järvestik
474. Räimeõng
475. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
476. Saadjärv (Saadrejärv)
477. Saaghailised (Pristiophoriformes)
478. Saagsabahaid (Galeus)
479. Sagrits, Richard
480. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
481. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
482. Sammet, Jaak
483. Sannakji
484. Sardiin (Sardina pilchardus)
485. Sardiinid
486. Sardinellid (Sardinella)
487. Saunja laht
488. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
489. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
490. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
491. Sidrunhaid (Negaprion)
492. Siiad (Coregonus)
493. Siig - huvipüük Eestis
494. Siig spordikalana Skandinaavias
495. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
496. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
497. Sinakas soouss
498. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
499. siugkonnalised (apoodid)
500. Soomuskuked (Lepidotrigla)
501. Soomuslest (Limanda limanda)
502. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
503. Sovetskaja Rodina (laev)
504. Spinningisti kaksteist käsku
505. Staratel
506. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
507. Stroganina
508. Sump (kumm, pandur, märss)
509. Sumplaev
510. Susski, Vladimir
511. Suue
512. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
513. Suur mullauss
514. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
515. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
516. Suurallikas
517. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
518. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
519. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
520. Sõnnikuuss
521. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
522. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
523. Südvester
524. Sünkraid (Amblyraja)
525. Süvahaid (Centroscymnus)
526. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
527. Süvaraid (Bathyraja)
528. Šelfihaid (Halaelurus)
529. Zoobentos
530. Taaliku sadam
531. Tabadusekepp
532. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
533. Tainas angerjapüügiks
534. Tallinna Kalakombinaat
535. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
536. Tallinna Merekolledž
537. Tamm, Friedrich
538. Tamula järv (Tamla järv)
539. Tatrakakud
540. Temera (Temera hardwickii)
541. Tempura
542. Tiit Hunt. Eesti kalad
543. Tintlased (Osmeridae)
544. Tippviidikad (Alburnoides)
545. Tobiased (Ammodytes)
546. Tooder
547. Traaler
548. Traalnoot
549. Traalpüük
550. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
551. Triivpüük
552. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
553. Trullinglased (Nemacheilidae)
554. Trullingud (Barbatula)
555. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
556. Tuletorn
557. Tume vihmauss
558. Tumehaid (Etmopterus)
559. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
560. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
561. Tursad (Gadus)
562. Tursamaks
563. Tursamaksa konserveerimine
564. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
565. Tuul
566. tuulekala (pärimus)
567. Tuur
568. Tuurlased (Acipenseridae)
569. Tõugjärv (Küünjärv)
570. Tõugussaare raba laugas
571. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
572. Tääkraid (Urotrygon)
573. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
574. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
575. Tömpninad (Pimephales)
576. Ukraina (baaslaev)
577. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
578. Unadon
579. Und
580. Undiin
581. Urbukse järv (Urbuse järv)
582. Ussikonks (säärekidadega konks)
583. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
584. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
585. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
586. Väitskõhud (Parachela)
587. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
588. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
589. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
590. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
591. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
592. Valgeninahai (Nasolamia velox)
593. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
594. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
595. Vasarhaid (Sphyrna)
596. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
597. Vastne
598. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
599. vesikond
600. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
601. Vihmauslased (Lumbricidae)
602. Vihmauss (liigid)
603. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
604. Viitina kuurits
605. Vimb (Vimba vimba)
606. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
607. Vinkelhaid (Oxynotus)
608. Vinnutatud räimed
609. Viru alamvesikond
610. Viuraid (Aetomylaeus)
611. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
612. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
613. Võldas (Cottus gobio)
614. Võrtsjärve alamvesikond
615. Väheharjasussid
616. Vähilaadsed
617. väike meriahven (Sebastes viviparus)
618. Väike ogahai (Squalus blainville)
619. Väike saagrai (Pristis clavata)
620. väike tobias (nigli, väiketobias)
621. Väikeraid (Rajella)
622. Väikesuulest (Microstomus kitt)
623. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
624. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
625. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
626. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
627. Vöötninad (Rhinichthys)
628. Õlikook
629. Õngekonksu ajaloost
630. Õngitsemine+
631. Õnne lõhe
632. Äntu järved
633. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
634. Ülemiste järv
635. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
636. Yam (mere ja kaose jumal)

Vähilaadsed

vähilaadsed ehk vähid ehk koorikloomad (Crustacea


Väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgsete hõimkonnast (Artropoda).
Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses  putukate järel teised.

Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar.

Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16–20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal.
Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi.

Metoodilistel kaalutlustel jagatakse vähkide hõimkond vahel kahte rühma: alamvähid ja ülemvähid.

Alamvähid

Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad.

Vesikirbulised on ühed väga tavalised alamvähkide esindajad. Vesikirbud on enamasti väikesed, silmaga vaevu märgatavad, veekihis ujuvad loomad. Neile on iseloomulik külgedelt tugevasti kokkusurutud, ümarovaalne keha. Seda katab kitiinainest pearindliku kilp. Viimase varjus asub ka lühike ja hargi taolise jätkega lõppev tagakeha. Nagu enamikule veekihis elavatele loomadele iseloomulik on nende kehakatted läbipaistvad. Pea eesosas paiknevad tugevad tundlad, mis on muutunud liikumiselunditeks. Kompimisjätked tundlakesed on tunduvalt lühemad. Laubal asub üks liitsilm ja üks väiksem vastsesilm. Erituselunditeks on paar mandibulaarnäärmeid. Vereringesüsteem on avatud. Esineb küll süda, mis paikneb selgmiselt, kuid puuduvad veresooned. Vesikirbud on lahksugulised, sigivad sageli partenogeneetiliselt, seetõttu esinevad isased vähikesed episooditi.

Aerjalalised on vesikirpudega sama elupaika jagavad vähikesed. Tuntumad nendest on sõudikud. Tagakeha lõpeb ka neil hargiga. Aerjalaliste hulka kuulub palju merelisi liike, kes on üle läinud ektoparasiitsele eluviisile. Selle tulemusena on nende välimus tundmatuseni muutunud ning ainult munapakendid keha tagaosas viitavad sugulusele vabalt elavate aerjalalistega. Kalatäi on väike vähike, kes on arejalaliste sugulane, elab ajutise ektoparasiidina kalade kehal. Tema keha on väga lame ning alalõugadest on kujunenud kõhupoole kaks suurt, kala kehale kinnitumist võimaldavat iminappa.

Vääneljalalised on lisaks vesikirbulistele ja aerjalalistele alamate vähkide rühma kuuluvad hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi käigus kinnitub vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele ja täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid on substraadiga seotud jäigalt, lihaselise jalakese abil substraadiga seotud nuivähid saavad aga ennast substraadi suhtes liigutada. Vääneljalalistega on lähedalt seotud ka kottvähk, kelle valmikustaadium möödub krabi kehas ning kellel ulatub peremehest välja ainult mune täis tuubitud kotike. Vastsed on neil aga tüüpilise vähivastse välimuse ja eluviisiga.

Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused, karpe meenutava välimusega (kahepoolne pantser), väikeste veekogude põhjalähedases veekihis tegutsevad vähikesed

Ülemvähid

Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest on

kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on magevetes elav jõevähk. Tema rindmikule kinnitub mitmesuguse ülesandega jäsemeid. Kolm esimest paari, lõugjalad kuuluvad veel suiste koosseisu. Järgnevad sõrgadega jäsemed, millest esimesed on suured sõrad. Viimased rindmikujalad on sõrgadeta käimise jalad. Tagakehale kinnituvad jäsemed moodustavad ujujalad. Nendest viimane, laienenud paar moodustab koos telsoniga uime. Isastel vähkidel on esimene tagakeha jalapaar muutunud torukujulisteks nn sugujalgadeks.

Kümnejalalised vähid jaotatakse elupaiga ja eluviiside järgi järgmistesse rühmadesse.
Ujuvähid on väikesed, suhteliselt saleda keha ja pikkade peente jätketega. Neid, veekihis elavaid parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks.
Ronivähid tegutsevad veekogude põhjal. Nende hulgas eristatakse kolm ehitusplaani. Pikahännalistel vähkidel on pikk tagakeha. Nende tüüpiliseks esindajaks ongi jõevähk. Peale jõevähi on Eestist idapoolsetel aladel tuntud veel kitsasõraline jõevähk. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kilo) ja langustid.
Kõduhännalised on vähid, kelle tagakeha meenutab ussitaolist, õhukeste katetega jätket, mis tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras.
Lühihännalisi vähkisid on hakatud nimetama krabideks. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Krabide hulka kuuluvad ka ühed suurimad lülijalgsed ämblikkrabid, kelle jäsemete siruulatus ulatub kolme või isegi nelja meetrini.
Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Neid elutseb arvukalt mitmesugustes veekogudes. Magevetes on tavaline vesikakand, meres merikilk. Maismaal elavad mullakakandid ja keldrikakandid, kes suudavad asustada ainult niiskeid elupaiku, kuna hingavad lõpusesarnaste kehast väljaulatuvate jätketega.
Kirpvähilised on kakandilistega üsna sarnased, kuid erinevalt nendest, külgedelt kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga vähid. Neid on väga arvukalt veekogude põhjal, eriti kaldapiirkonnas. Tavalisemad liigid mageveekogudes on järve kirpvähk ja jõe kirpvähk, kes moodustavad olulise osa kalade toidus

Vähkide süstemaatikas on kasutusel olnud erinevaid liigitusi. Praegu peetakse kõige autoriteetsemaks Martin'i ja Davise vähkide klassifikatsiooni, kus vähid jaotatakse kuueks klassiks:

1.  Lõpusjalgsed Branchiopoda
2. Mõlajalgsed Remipedia (väike klass soolaste vete koobastes elavaid vähke)
3. Pimevähid Cephalocarida
4. Aerjalgsed Maxillopoda
5. Karpvähid Ostracoda
6. Kõrgemad vähid Malacostraca

Varem käsitleti vähke kui klassi lõpusjalgsete (Branchiata) alamhõimkonnast ja jaotati kaheks alamklassiks:
 
 Alamklass – Alamvähid Entomostraca
 Selts – Lehtjalalised Phyllopoda
 Selts – Karpvähilised Ostracoda
 Selts – Aerjalalised Copepoda
 Selts – Lõpushännalised Branchiura
 Selts – Vääneljalalised Cirripedia

 Alamklass – Ülemvähid Malacostraca
 Selts – Kakandilised Isopoda
 Selts – Kirpvähilised Amphipoda
 Selts – Kümnejalalised Decapoda

Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Vähilaadsed

Vaata lisaks:

Hiilgevähilised (Euphausiacea)
Kirpvähilised




Hotmedia.ee