Kalapeedia Otsing Kaastöö

Otsingu tulemused:

muuda otsingut | sulge otsinguaken

Vagula järv

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Vagula järv

Võrumaal, Sõmerpalu valla Alaküla ja Järvere külade ning Võru valla Juba, Roosisaare ja Vagula külade juures asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Järvest voolab läbi läbib Võhandu jõgi

Järve suubuvad Kanametsa kraav, Katsi kraav, Soe oja, Ura oja (Uraoja)

Veepeegli pindala 602,8 ha, saarte pindala 0,4 ha, pindala kokki 603,2 ha, kaldajoon 17838 m, pikkus 4640 m, laius 1690 m, keskmine sügavus 5,3 m, suurim sügavus 11,5 m.

Maht 27 491 tuhat m³.

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6415374	57°50'46" N
Y	672962	26°54'47" E

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline

KKR kood: VEE2126100

Vagula järv. Foto: marike21

Võru linnast 2 km lääne pool asuv 518,7 ha suurune järv. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934. a. üle 1 m. Praegu on järve absoluutne kõrgus 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid.

Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad sisse Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, lisaks annavad vett pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse.

Järve vesi on vähe läbipaistev. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.

Taimestik kattis 1952. a. 1/5 järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub mitmeid haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmisel hulgal; on leitud haruldusi.

Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub haugi, koha, säinast, linaskit, kiiska, viidikat, rünti, hinku, vingerjat, luukaritsat, teibi, turba, jõeforelli, vikerforelli, ojasilmu, lepamaimu ja isegi peipsi siiga. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898. a. ja pärast seda pole vähistik enam taastunud.

Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael- ja piilpart, rootsiitsitaja jt.

Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Võrumaa suurim järv. Suhteliselt viletsa juurdepääsuga, kuid kalarikas veekogu. Esineb latikas, haug, ahven, särg, koha, angerjas, linask, koger, luts, säinas, roosärg, teib, turb, viidikas, kiisk, nurg. Et aegade jooksul on järve rikastatud ka kõikvõimalike "mittekohalikega", võib hea õnne korral tabada ka karpkala, siiga jm. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Järvel korraldatakse kalastusvõistlusi "Vagula röövik"

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee

http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Pärimus: Vagula järv
Pärimus: Vagula ja Tamula