Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)

Umbjärv (Muti Umbjärv), ka Väike Mutijärv

Tarvastu vallas, Muksi küla juures asuv avalik järv

Pindala 1,7 ha, pikkus 210 m, laius 100 m, kaldajoone pikkus 535 m

Keskpunkti koordinaadid:

  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6446292 58°8'47" N 
Y  598922  25°40'47" E 

Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

Pehme- ja heledaveeline, rohketoiteline

Registri kood VEE2098300

Muti Umbjärv. Foto: U.Timm/loodus.keskkonnainfo.ee

Viljandi maakonnas, Sakala kõrgustiku keskosas vanas lamendunud veerudega orus asuva Vidva jõe ülemjooksul asub Mäeküla järv ja sellest põhja pool keeruka reljeefiga künklikus moreenmaastikus kaks väikest Muti järve.

Muti järv asub Tuhalaanest 2,5 km lõunakagu pool. Muti järvest vahetult lõuna pool oleva Muti Umbjärve pindala on 1,6 ha. Selle ovaalse järvekese sügavus on kohalike elanike teatel 30 m, tegelikult saadi 1966. a. järve sügavuseks vaid 6,3 m. Ümbruses on endised põllud, millel praegu kasvab männik. Kaldad on madalamad järve lõunaotsas, mida piirab rabamännik, idakalda moodustab kõrge liivane küngas, mille kohal leidub kõva perve linaleokividega. Mujalt ümbritseb järve turbasamblaõõtsik, millel kasvab ka jõhvikas. Põhja katab pruunikas jütja.

Umbjärv. Järve vesi on rohekaskollakane, läbipaistvus keskmine (1,8 m). Taimestik oli 1966. a. vaene, ka liike vaevalt keskmiselt (15).
Tähtis peamiselt puhkekohana ja maastikuelemendina. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Särg, ahven, haug. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/