Uljaste järved ja oos

 
Uljaste oos koos Uljaste järvega võeti kaitse alla 1959. aastal. Kaitseala loodi kolme eriilmelise maastikuelemendi - järve, raba ja oosi (koos tema külge liituva väikese mõhnastikuga) kaitseks. Kaitse all on 5 km pikkusest oosist 3,5 km - huvitavam ja markantsem osa. Kaitsealust osa oosist nimetatakse Vabatküla mäeks (450 m lai, 22 m kõrge), see on lavajas reljeefivorm, külgedel liigestatud mõhnadega. Oos koosneb kruusast ja liivast ning on kaevandamisega rikutud. Uljaste järve kohal kannatab oosi pealispind liigse tallamise all. Oosist on läbi kaevatud maantee.

Suurem osa oosist on kaetud parkmetsaga. Kaitseala pindala on 254 ha.

Uljaste järve kohal on oos 20 m kõrgune, kaare-kujuline ja kitsa ning terava harjaga. Järvest lõuna pool oos laieneb ja selle pind on künklik. Abs. kõrgus oosi lõunaosas on 89,7 m. Uljaste oos on kujunenud liustikulõhedes hilisjääajal umbes 12000 a eest. 

Uljaste järve ümbritseb lääne ja lõuna poolt Uljaste raba, põhjast ja idast peamiselt kruusasest liivast koosnev Uljaste oos, mille põhiosa katab ilus okasmets. 

Ligi 200 m Uljaste järvest loode pool paikneb rabas Väike Uljaste järv ehk Soojärv (2,6 ha, 4 m sügav), viimasest 1,5 km läänes Laukajärv (u. 1 ha) ning Uljaste edelanurgast 150 m läänes mineraalse saarega Saarjärv (alla 1 ha, 1,5 m sügav). Kõik soojärved on pruuniveelised.

Uljaste järve oosiäärsed kaldad on järsud, liivased ja kruusased, raba ääres turbapervega. Järve pindala on u. 60 ha, sügavus 5-6 m (veetase alanes 70-ndate aastate algul peale Uljaste oosist idas tehtud meliratsioonitöid). Kollase kuni rohekaskollase veega umbjärv, kus vee läbipaistvus üsna väike (1,5-1,8 m). Tegemist on eutrofeerunud semidüstroofse järvega. Järves on olemas vesilobeelia ja järv-lunarohi, siit on leitud mitmeid väga haruldasi planktereid. Kalafauna on suhteliselt liigirikas (ahven, särg, linask, koger, haug, latikas jt.).

Järv on tugeva reostuskoormuse all (puhkajad) ning sealjuures väga tundlik veereostuse suhtes (vesi väga vaene mineraalainetest).

 
Järve läheduses olevat oosipikendust peetakse linnamäeks. Muistendis räägitakse järve rändamisest. Kaldal oleval kivil olevat näha Kalevipoja varbajäljed.

Allikad:

http://loodus.keskkonnainfo.ee