Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
Uiakatsi järv, ka Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv
Põlvamaal, Kanepi vallas, Rebaste küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguVeepeegel 19,3 ha, kaldajoon 2210 m, pikkus 900 m, laius 290 m, keskmine sügavus 6 m, suurim sügavus 18,6 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6426401 | 57°57'5" N |
| Y | 655726 | 26°37'50" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2123800
Järv asub Kooraste Suurjärvest 200 m edela pool, marginaalses orus. Kirde-edela suunas piklik, pisut kõverdunud järve pindala on 17,3 ha, sügavus 19,7 m (keskmisne sügavus 6,0 m). Sügavaim koht on järve keskosast lõuna pool kalda lähedal, sellest loodes on aga keset järve madalik, kus vett on ainult 0,8 m. Veel 1954. a. oli see saar, millel kasvasid pajupõõsad. Järve loodekaldal domineerivad põllumaad, kagukaldale ulatub soine mets, mujal enamasti soine niit. Kagus on kallas järsk, kruusane, mujal laugem ja mudasem. Mudakiht järve põhjal pole kuigi paks.
Läbivool on nõrk, valgala väike. Vesi on kollakasroheline, väga läbipaistev (4,0 m) ja väga kihistunud. Järv on taimestikuvaene, liike leidub keskmiselt (18 liiki). Fütoplanktonit leidub järves keskmiselt. Vetikaflooras leidub haruldast ränivetikat Synedra berolinensis. Ka zooplankton pole rikkalik, kuid sellesse kuuluvad haruldased liigid järvesõudik, tiibsõudik, järve-jämekoodik ja hüdralestik. Põhjaloomastikku on hoopis vähe.
Kalastik üsna liigirikas (latikas, haug, ahven, särg, linask, roosärg, nurg, kiisk ja viidikas). 1964. a. järve toodud siiglane t¹irr (Coregonus nasus) on püsima jäänud ja andnud ka järglasi.
1930. aastal on järv olnud vähirikas. 1950. aastail oli jõevähki vähe. Vähikatku tagajärjel hävinud vähistiku taastamiseks on järve toodud Saaremaa vähki.
Väga linnuvaene järv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, linask, latikas, karp. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
KKR kood: VEE2123800
Järv asub Kooraste Suurjärvest 200 m edela pool, marginaalses orus. Kirde-edela suunas piklik, pisut kõverdunud järve pindala on 17,3 ha, sügavus 19,7 m (keskmisne sügavus 6,0 m). Sügavaim koht on järve keskosast lõuna pool kalda lähedal, sellest loodes on aga keset järve madalik, kus vett on ainult 0,8 m. Veel 1954. a. oli see saar, millel kasvasid pajupõõsad. Järve loodekaldal domineerivad põllumaad, kagukaldale ulatub soine mets, mujal enamasti soine niit. Kagus on kallas järsk, kruusane, mujal laugem ja mudasem. Mudakiht järve põhjal pole kuigi paks.
Läbivool on nõrk, valgala väike. Vesi on kollakasroheline, väga läbipaistev (4,0 m) ja väga kihistunud. Järv on taimestikuvaene, liike leidub keskmiselt (18 liiki). Fütoplanktonit leidub järves keskmiselt. Vetikaflooras leidub haruldast ränivetikat Synedra berolinensis. Ka zooplankton pole rikkalik, kuid sellesse kuuluvad haruldased liigid järvesõudik, tiibsõudik, järve-jämekoodik ja hüdralestik. Põhjaloomastikku on hoopis vähe.
Kalastik üsna liigirikas (latikas, haug, ahven, särg, linask, roosärg, nurg, kiisk ja viidikas). 1964. a. järve toodud siiglane t¹irr (Coregonus nasus) on püsima jäänud ja andnud ka järglasi.
1930. aastal on järv olnud vähirikas. 1950. aastail oli jõevähki vähe. Vähikatku tagajärjel hävinud vähistiku taastamiseks on järve toodud Saaremaa vähki.
Väga linnuvaene järv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, linask, latikas, karp. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets.Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977