Otsingu tulemused:
1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
Uhtjärv (Uhtijärv)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0
Uhtjärv, ka Uhtijärv
Võrumaal, Urvaste vallas, Kirikuküla, Lümatu, Uhtjärve ja Urvaste külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärve suubuvad Siimu oja ja Suurindõ kraav, järvest lähtub Visela jõgi (Visula jõgi)
Pindala 44,7 ha, kaldajoon 6449 m, pikkus 42900 m, laius 280 m, keskmine sügavus 7,7 m, suurim sügavus 26,5 m
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond
Pindala 44,7 ha, kaldajoon 6449 m, pikkus 42900 m, laius 280 m, keskmine sügavus 7,7 m, suurim sügavus 26,5 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 64120316 | 57°53'53" N |
| Y | 652097 | 26°33'55" E |
Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2121600
Uhtjärv. Foto: Viljo Jõela
Võru maakonnas, Urvastest 0,5 km kagu pool olev 2,9 km pikkune ja ainult 0,28 km laiune järv. Ta absoluutne kõrgus on 90,3 m, suurus 43,5 ha ja sügavus 27,6 m (keskmine sügavus 7,7 m). Kõige sügavam on järve kaguosa, kuid ka loodeotsas on sügavus kohati üle 20 m. Urvaste ürgorg on järve kohal 40 m sügav, lõhestatud arvukatest sälkorgudest, millest tuntum on Armuorg. Enamasti metsaga kaetud oruveerud tõusevad järve äärest järsult üles, ainult kohati jääb järve äärde kitsas lammiriba. Järve otstes on soised niidud, edelakaldal veidi ulatuslikum allikaline sooriba. vesi süveneb väga järsult, põhjareljeef on rahutu. Kalda lähedal on põhi enamasti liivane, sügavamal mudane. Mudakihi paksus on kuni 1,5 m.
Läbivoolujärv, kuhu voolab sisse väike oja; vett annavad ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Väljavool toimub Visula oja ja Visula tehisjärve kaudu Väike-Emajõkke.
Järve vesi on suvel kollakasroheka, talvel kollakaspruuni värvusega, keskmise läbipaistvusega (1,8-2,2 m) ja tugevasti kihistunud. Taimestik koosnes 1952. a. 18 liigist ja kattis vaid 1/5 järvepinnast. Järves toimub sinivetikate õitsemine; zooplanktonit on keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe.
Läbivoolujärv, kuhu voolab sisse väike oja; vett annavad ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Väljavool toimub Visula oja ja Visula tehisjärve kaudu Väike-Emajõkke.
Järve vesi on suvel kollakasroheka, talvel kollakaspruuni värvusega, keskmise läbipaistvusega (1,8-2,2 m) ja tugevasti kihistunud. Taimestik koosnes 1952. a. 18 liigist ja kattis vaid 1/5 järvepinnast. Järves toimub sinivetikate õitsemine; zooplanktonit on keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe.
Uhtjärv on sügavuselt Eesti viies järv
Kalastik on võrdlemisi liigirikas. Palju on latikat, haugi, ahvenat ja särge, esinevad koha, kiisk, nurg, linask, luts, koger ja roosärg. Pärast 1935. a. vähikatku pole siinne vähistik enam taastunud. Veelinnustik on vähene.
Järve kirdekaldal asub Järveküla ehk Urvaste linnamägi, nn. Vanalinna ase. Sealsamas lähedal on säilinud ka Põhjasõja-aegsed kaitsevallid.
Järve juures Urvastes on olnud pastoriks J. Gutslaff, kes kirjutas 1648. a. ladinakeelse lõunaeesti grammatika. Siit on pärit luuletaja M. Heiberg, kelle saatuses on palju sarnast Juhan Liivi saatusega.
Ka rahvamuistendeis on Uhtjärv üks populaarseimaid Eestis. Jutustatakse järve tulekust pilvena, kirikust järve põhjas, näkineidudest ja vetevaimudest, järve peidetud Urvaste kiriku kellast jm.
1973. a. rajati Uhtjärvest umbes 0,5 km loode pool ligi poolesaja hektari suurune Visula, Luiga ehk Punde järv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Kalastik on võrdlemisi liigirikas. Palju on latikat, haugi, ahvenat ja särge, esinevad koha, kiisk, nurg, linask, luts, koger ja roosärg. Pärast 1935. a. vähikatku pole siinne vähistik enam taastunud. Veelinnustik on vähene.
Järve kirdekaldal asub Järveküla ehk Urvaste linnamägi, nn. Vanalinna ase. Sealsamas lähedal on säilinud ka Põhjasõja-aegsed kaitsevallid.
Järve juures Urvastes on olnud pastoriks J. Gutslaff, kes kirjutas 1648. a. ladinakeelse lõunaeesti grammatika. Siit on pärit luuletaja M. Heiberg, kelle saatuses on palju sarnast Juhan Liivi saatusega.
Ka rahvamuistendeis on Uhtjärv üks populaarseimaid Eestis. Jutustatakse järve tulekust pilvena, kirikust järve põhjas, näkineidudest ja vetevaimudest, järve peidetud Urvaste kiriku kellast jm.
1973. a. rajati Uhtjärvest umbes 0,5 km loode pool ligi poolesaja hektari suurune Visula, Luiga ehk Punde järv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977