Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Ubajärv (Pikkjärv, Ubahaava järv)

Ubajärv, ka Pikkjärv, Ubahaava järv

Võrumaal, Mõniste vallas, Koemetsa küla juures  asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu
Järve läbib Ubajärve oja.

Veepeegli pindala 38,2 ha, kaldajoon 2949 m, pikkus 1550 m, laius 420 m, keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 2,1 m. 
Valgala 5,3 km2.

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6394334 57°39'52" N 
653887 26°34'43" E 

Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline, segatoiteline
KKR kood: VEE2137500

p o t s a t a j a - Ubajärve kevadpüük 2008
Ubajärv. Foto: Robert Jaeski /kalale.ee

Hargla nõos, metsarikkas liivikumaastikus (Sarust 5 km põhja pool) asub 40 ha suurune põhja-lõuna suunas piklik Ubajärv. Ta absoluutne kõrgus on 72 m, suurim sügavus ainult 2,1 m (keskmine sügavus 1,5 m). Kaldad on madalad, enamasti kaetud soostunud metsa või põõsastikuga. Perv on mudane või turbane, enamasti ääristatud õõtsikuga. Põhja katab paksult sültja pruuni muda kiht, ainult kirdes on liivapõhja.

Läbivool on väga nõrk. vesi on pruunikaskollane kuni oran¼ikaspruun, väga vähe läbipaistev (0,6-1,0 m), hästi segunev ja soojenev.

Taimestik oli 1957. a. väga rohke (23 liiki), nende seas mitmeid haruldusi (näit. lamedalehine jõgitakjas, muda-lahnarohi). Vee õitsemine toimub igal aastal; vetikaliike on rohkesti, nende seas on V. Kõvask ja M. Pork leidnud väga palju haruldusi. Haruldusterikas on ka võrdlemisi vähene zooplankton; siin leidub mitmeid harva esinevaid vesikirbulisi. Põhjaloomastik on vaene. A. Järvekülg on siit leidnud mitmeid haruldasi karpvähilisi. On esinenud väga suuri järvekarpe.

Et järv jääb sageli (peaaegu igal aastal) ummuksile, on kalafauna sageli muutuv. 1972. a. oli kõige sagedam kala haug. leidub ka särge, ahvenat, kokre, mudamaimu, linaskit, vingerjat, arvatavsti isegi latikat.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Linask, ahven, haug, koger, särg. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Järve kaldal asub RMK lõkkekoht: käimla, varjualune, lõkkepaik, infotahvel, ruumi 5 telgile.
Vt http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/rahvuspargid/karula-rahvuspark/1304

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee