Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Türi järv (Türi paisjärv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Türi järv, ka Türi paisjärv

Järvamaal, Türi vallas, Türi linnas asuv paisjärv. Avalik veekogu
Järv on paisutatud Pärnu jõe äärde

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6519715 58°48'31" N 
583332 25°26'31" E 

Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond
KKR kood: VEE2083710

Türi tehisjärv. Foto: kultuuri.net

Türi tehisjärv asub Türi linna idaservas, Türi linna ja Pärnu jõe vahelisel alal. Tehisjärve rajamise eesmärgiks oli linnalähedase maastiku ilmestamine ja linna elanikkonnale puhkevõimaluste loomine liivarannaga ujumiskoha näol.

Tehisjärv on rajatud aastatel 1989 - 1992 Kirna kolhoosi veehoidla nime all Türi linna idaservale, Pärnu jõe sängi ja lammialale, kusjuures jõgi on juhitud kanaliga ida poolt mööda. Tehisjärv toitub allikavetest, Pärnu jõest eraldab tehisjärve massiivne piirdetamm laiusega 9 m ja pikkusega 840 m. Veelaskme ehitiseks rajati järvele truupregulaator koos kaskaadülevooluga. Regulaator tagab vajaliku paisutustaseme järves põuaperioodiks ja ülevoolu järve normaaltäitumise korral.

Tehisjärve vee peegelpind normaalpaisutuse juures on 5,5 ha ning keskmise sügavuse 3,2 m juures on järve maht 176 000 m3.Järve keskel on tehissaar.

Türi Tehisjärv avati pidulikult 4. juulil 1992. aastal.
Käesoleval ajal on tehisjärv Türi linna puhketsooni üks osa, olles nii linna kui ka lähiümbruse elanikele ainuke arvestatav avalik supluspiirkond. /---/

2005. aastal käivitati Türi linna laululava-ranna teenindushoone ning ranna puhkeala rekonstrueerimise projekt. Projekti eesmärgiks oli muuta tehisjärve ümbrus atraktiivseks linna elanikele, külastajatele, turistidele ning Pärnu jõel matkajatele. Projekti käigus rekonstrueeriti laululava-ranna teenindushoone, rajati maabumissild kanuu- ning paadimatkajatele, samuti telkimis- ja lõkkeplatsid, paigaldati turvakaamerad, piknikulauad, riietuskabiinid, prügikastid ning lastele erinevad atraktsioonid, ehitati korvpalliväljak, paadisild ja ujuvsild, laiendati liivaranda. 

28. aprillil 2006. aastal istutati järve äärde talgute korras 155 kirsipuud. /---/ Sahhalini lühiharjalise kirsipuu (Prunus subhirtella) hübriidil `Accolade` on roosad pooltäidisõied, mis ripuvad kevadel kobarates laiuvatel okstel. Nende taimede ehteks pole mitte ainult õiterohkus vaid ka kaunid lehed, mis on eriliseks aktsendiks sügisel. Viljad on küll söödavad, ent maitseelamuse ja kõhutäite saavad neist vaid linnud. /www.tyri.ee/

Viimastel aastatel kalastusvõimaluste paranemise seisukohalt märkimisväärse tõusu läbi teinud veekogu, ka mitmete kohalike võistluste toimumispaik. Särg, ahven, haug, linask. Järve on asustatud ka koha, ent andmed tema tabamise kohta puuduvad. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee
http://www.tyri.ee