Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Tündre järv, ka Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv

Valgamaal, Helme valla Pilpa küla ja Karksi valla Lilli küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu

Järve suubub Tündre oja (Uilu oja), järvest lähtub Jõeveski oja (Jõeveski jõgi)

Pindala 171,6 ha,  kaldajoon 6074 m, pikkus 2530 m, suurim laius 350 m, keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 10,6 m, maht u 3570 000 m3

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6424926 57°57'19" N 
595486 25°36'46" E 

Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2114800

Tündre järv. Foto: keijo.smugmug.com

Valga maakonnas asuv järv, millel on teisigi nimesid, nagu Tondre, Tõndre ja Tõõdre järv. Paikneb Sakala kõrgustiku lõunanõlval, Taageperast 5 km edela pool Järveküla laanes. Järv on loode-kagu suunas piklik, loodeots ulatub Läti Vabariigi piirile. Veekogu absoluutne kõrgus on 88,8 m, pindala 72,9 ha, suurim sügavus 10,6 m (keskmine sügavus 4,9 m). Järve ümbruses kerkib liivast ja kruusast koosnevaid mõhnu ja seljakuid männi- ja kuusemetsaga. Ainult edelakaldal esineb endist põllumaad. Kaldad on lausad, enamasti kõvad, liivased, üksnes loodeotsas soostunud. Vesi süveneb suhteliselt järsku. Kalda lähedal katab põhja liiv ja savi, sügavamal muda võrdlemisi õhukese kihina. vees on palju rampu, keset järve kivine madalik.

Läbivool on nõrk. Sissevool on Alatsi järvest, vett annavad metsakraavid ja tõenäoliselt põhjaallikad. Väljavool Jõeveski ojja, sealt Gulbene ja Ruhja jõe kaudu Burtnieki järve.

Vesi on roheka tooniga kollakasprrun, keskmise läbipaistvusega (2,6-3,0 m) ja tugevasti kihistunud. Vesi on suhteliselt hapnikurikas, talvel ei ole järv ummukisle jäänud.

Taimestik kattis 1952. a. 1/5 järvepinnast, liike oli keskmiselt (18). Leitud on haruldast tömbilehist penikeelt.

Fütoplanktonit on keskmise rohkusega, suvine vee õitsemine toimub regulaarselt. Zooplanktonit on keskmiselt, põhjaloomastikku vähe. Esineb järvepall.

Järve küllaltki rikkalikku kalastikku kuuluvad latikas, särg, ahven, kiisk, haug, koha, roosärg, koger, linask, luts, hink ja angerjas. Veekogu kuulub latika-koha järvede hulka. Kohalike elanike teatel olevat kunagi püütud järvest 2 puuda 2 naela raskune haug (?).

Varem on järv olnud keskmiselt vähirikas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Keskmise suurusega, kohati väga sügav veekogu. Esineb särg, ahven, haug, roosärg, koha, angerjas, latikas, kiisk, harvemini linask, karp, koger, asustatud on ka peledit. Autoga juurdepääs kehv. Kaldalt püügikohti vähe. Endine EKS Valga klubi võistluste koht talvel. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Järve ääres on RMK lõkkekoht: parkimiskohti 10 autole, katusealune, lõkkepaik, käimla, puukuur, ujumissild. Telkimise võimalus. Vaata http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/sakala-puhkeala/1533 

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977