Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Ülemiste järv
3. Aave Uistin
4. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
5. Ahane
6. Ahvenalised (Perciformes)
7. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
10. Allikajärv (Jäneda, Jäneda mõisa tiigid)
11. Ao paisjärv (Ao veehoidla)
12. Aravuse järv (Sõmeru järv, Tõnsu järv)
13. Asema järv (Suur Asema järv, 2. Asema järv, Suur Külaaseme järv, Sügavjärv, Alamärdi järv)
14. Atargatis
15. Auksi järv
16. Beresje umbjärv (Peresi Umbjärv, Perese järv, 1. Võõpsu järv)
17. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
18. Cetus / Ketos (merekoletis Kreeka mütoloogias ja piiblis)
19. Do-it
20. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
21. Eerese järv (Ruskavere Nõmmejärv, Eresi järv)
22. Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)
23. Eesti järvede tüübid
24. Emma
25. Erastvere järv
26. Eutrofeerumine (eutrofikatsioon)
27. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
28. Eutroofsus (rohketoitelisus)
29. Gorgod (kreeka koletised)
30. Graiad (kreeka mütoloogia)
31. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
32. Hellenurme järv (Hellenurme paisjärv)
33. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
34. Hurmi järv (Külajärv)
35. Härjanurme paisjärv (Härjanurme veskijärv)
36. Hüpereutroofne järv
37. Ilmjärv
38. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
39. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
40. Jaanuse järv (Pikkjärv)
41. Jõgeva Veskijärv (Jõgeva paisjärv)
42. Jõksi järv
43. Jõnni järv (Väike Külaaseme järv)
44. Järv
45. Järva-Jaani järv
46. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
47. Kaasjärv
48. Kaatsjärv (Kootsjärv, Tõnismäe järv)
49. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
50. Kahrila järv
51. Kaiavere järv
52. Kalajärv (Nõmmoja Kalajärv, Kanajärv, Suur Nõmmejärv)
53. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
54. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
55. Kallõtõ järv (Kallete järv)
56. Kalme veskijärv (Kalme paisjärv)
57. Karijärv
58. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
59. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
60. Karula järv (Uue-Võidu järv)
61. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
62. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
63. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
64. Keema järved
65. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
66. Kernu paisjärv (Kernu järv, Kirna järv)
67. Keto (kreeka merejumalanna)
68. Kiidjärv
69. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
70. Kiruvere järv
71. kiviahvenlased (Serranidae)
72. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
73. Koopsi järv (Rõikaoja paisjärv, Koopsi paisjärv, Kulli paisjärv)
74. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
75. Kotka järv (Kotka paisjärv, Kotkaveski paisjärv)
76. Kreeka merejumalad
77. Kubija järv (Kubja järv)
78. Kuningvere järv
79. Kuremaa järv (Kurema järv)
80. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
81. Kurvitse järv
82. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
83. Käravete järv (Käravete paisjärv)
84. Lavatsi järv (Lavaõue järv, Lavatse järv)
85. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
86. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
87. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
88. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
89. Linajärv (Nõmmoja Linajärv, Väike Nõmmejärv)
90. Linajärv (Viitna Linajärv)
91. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
92. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
93. Lossijärv (Arbavere)
94. Lubjaahujärv (Lubjajärv, Kooraste Lubjaahju järv)
95. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
96. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
97. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
98. Lüübnitsa Umbjärv (Lüügnitse Umbjärv, Võõpsu teine järv)
99. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
100. Maru järv (Suur Marujärv, Marojärv)
101. Matsi järv (Matsijärv, Kavandi Suurjärv, Kõvandu Suurjärv, Kavandu Suurjärv, Kapajärv, Käpa järv)
102. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
103. Muike järv (Muike paisjärv, Oruveski 3. paisjärv)
104. Murati järv
105. Muti järv (Suur Mutijärv)
106. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
107. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
108. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
109. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
110. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
111. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
112. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
113. Nammu (sumeri loomisjumalanna)
114. Nauska järv
115. Nikerjärv (Nikkerjärv, Näkijärv)
116. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
117. Nüpli järv
118. Orava järv (Orava Mõisajärv)
119. Pangodi järv
120. Parkali paisjärv
121. Peenjärv
122. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
123. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
124. Phorkys (vanakreeka merejumal)
125. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
126. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
127. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
128. Pilkuse järv
129. Poka järv
130. Pontos (kreeka merejumal)
131. Puiga järv (Pulga järv)
132. Purgatsi järv
133. Päide paisjärv
134. Päidla järvestik
135. Päidla Kõverjärv
136. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
137. Pöögle paisjärv
138. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
139. Püssi paisjärv
140. Raigastvere järv
141. Ratasjärv (Kurtna Ratasjärv)
142. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
143. Rebäsejärv (Karula Rebasejärv, Rebasemõisa järv)
144. Restu-Madissõ järv (Visela järv, Visula kaksikjärv, Luiga järv, Punde paisjärv, Restu paisjärv)
145. Roiu järv (Roiu paisjärv)
146. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
147. Rooni järv
148. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
149. Rõuge järvestik
150. Rõõsa järv
151. Räbi järv (Räbijärv)
152. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
153. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
154. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
155. Saarjärv (Misso Saarjärv)
156. Saeveski järv (Vihula Saeveski järv, Vihula veskijärv, Saeveski paisjärv)
157. Savijärv (Karula Savijärv)
158. Seketoa (kalajumal Polüneesias Tonga saarestikus)
159. Sibula järv (Karula Sibulajärv)
160. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
161. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
162. Soodla veehoidla
163. Suur Saarjärv
164. Suuremõisa laht
165. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
166. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
167. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
168. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
169. Tamula järv (Tamla järv)
170. Tobiased (Ammodytes)
171. Tollari järv (Käärikjärv)
172. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
173. tuulekala (pärimus)
174. Tõugjärv (Küünjärv)
175. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
176. Uhtjärv (Uhtijärv)
177. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
178. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
179. Vagula järv
180. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
181. Valgejärv (Turvaste Valgejärv, Riisipere Valgejärv, Valgejärv)
182. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
183. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
184. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
185. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
186. Vasula järv (Salatsi järv)
187. Veisjärv (Veisejärv)
188. Venelaht
189. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
190. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
191. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
192. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
193. Viljandi järv
194. Vissi järv (Viritjärv)
195. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
196. Võistre järv (Võistvere järv)
197. väike tobias (nigli, väiketobias)
198. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
199. Väike-Nõuni järv
200. Väiku-Palkna järv (Väike Palkna)
201. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
202. Väinjärv (Veinjärv)
203. Ähijärv (Ahijärv)
204. Änni järv (Ännijärv, Annijärv)

Tamula järv (Tamla järv)

Tamula järv, ka Tamla järv

Võrumaal Võru linna ja Võru valla Roosisaare ja Võlsi külade juures  asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Järve suubub Meegomäe oja; järvest lähtub Vahejõgi.

Veepeegli pindala 211 ha, kaldajoon 6465 m, pikkus 2080 m, laius 1560 m, keskmine sügavus 4,2 m, suurim sügavus 7,5 m. 
Maht 9715 tuhat m3. Valgala 14 km2.

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6414827 57°50'22" N 
677239 26°59'5" E 

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistumata; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2126200

tamula - tamula järv kevad 2010
Tamula järv. Foto: Nikolai Saduro /kalale.ee

Võru linnast vahetult edela pool olev ida-lääne suunas ovaalne järv. Ta absoluutne kõrgus on 69,1 m, pindala 231,3 ha, sügavus 7,5 m (keskmine sügavus 4,2 m); kõige sügavam on järv keskosast kirde pool. J. Käisi andmeil ulatus järv varem kagus kuni praeguse Võru raudteejaamani, põhjas kuni Kirumpää linnuse varemeteni, ümbritsedes poolrõngana praeguse Võru asukohta. Loodest järve ulatuv poolsaar - Roosisaar - oli varem nähtavasti saar. Aastail 1933-34, seoses nn. Itaalia kanali kaevamisega, alanes järve veetase umbes 1 m võrra. Järve vähenemine on jätkunud kuni viimase ajani. Kaldad on madalad, enamasti mudased. Ainult Võru linna kohal on liivast kallast, lõunas kohati savist kallast. Järve põhja katab enamasti paks (järve loodeosas üle 2 m) kiht väävelvesiniku lõhnaga muda. Linna kohal on ka kruusaseid-kiviseid kohti. K. Veberi andmeil leidub järves setteid 100 ha suurusel alal, kihi keskmine paksus on 1,3 m. Järve ümbruses on enam kui 150 ha suurusel alal järvelupja. Nagu näitavad R. Männili ja R. Pirruse uurimised, on järvemuda all kõikjal järvelupja; sellest nähtub, et järv on olnud varem lubjatoiteline. Järvest on leitud ürgveise sarvetükke.
Tamula järv on võrdlemisi vähese läbivooluga. Põhiline sissevool toimub Kubija oja kaudu, lisaks mõned kraavid. Väljavool on Võhandusse. Veetase kõigub aastas 1 m ulatuses.

Vesi on kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,8-1,2 m). Vesi ei ole eriti tugevasti kihistunud. Kuigi talvist ummuksile jäämist ei ole täheldatud, võib siiski oletada, et gaasire¼iim talvel halveneb.

Taimestikku oli 1957. ja 1973. a. järves keskmisel hulgal. Taimeliike leiti 27, nende hulgas leidus vähesel hulgal haruldasi taimi - väikest penikeelt ja haneheina. Füto- ja zooplanktonit ning põhjaloomastikku on rohkesti. Järve elustikku on lisandunud rändkarp.

Kalastikus domineerivad latikas, ahven ja särg, üsna arvukalt on ka haugi, kiiska ja koha. Leidub viidikar, säinast, roosärge, linaskit, lutsu, kokre, angerjat, võldast, nurgu, teibi, rünti, turba, hinku, vingerjat ja luukaritsat. Koha kasvab järves 10 kiloseks.

A. Järvekülje andmeil oli Tamula 19. sajandi lõpul ka üks meie paremaid vähijärvi. Aastal 1897 tõid aga Saksa vähikaupmehed nakatatud püünistega Tamulasse vähikatku.

Veelinde on Tamula järvel üsna rohkesti. Kõige arvukam ujulind on tuttpütt, esinevad lauk (vesikana), sinikael- ja rägapart, kalakajakas ja jõgitiir, rootsiitsitaja, kõrkja-roolind, hüüp jt.

Järve kirdekaldal asuv Võru park on võetud looduskaitse alla. 

Tamula järve läänekaldal Roosisaare poolsaarel on noorema kiviaja asulakoht. Siin on elatud II aastatuhande esimesel poolel. Peale mitmesuguste tarbe- ja sõjariistade on asulakohalt leitud siinsetes paikades elutsenud loomade - ürgveise, sookilpkonna ja metskassi luid.
Tamula järv on andnud ainet ka rahvaloomingule.Enamasti käsitlevad muistendid Tamulat ja Vagulat koos. Jutustatakse mõlema järve rändamisest, sellest kuidas nad endile nime said, Tamulas elavast Vanapaganast jne.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esineb ahven, haug, latikas, särg, nurg, viidikas, luts, roosärg, kiisk, koha, koger, linask, angerjas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Pärimus: Vagula ja Tamula
Pärimus: Tamula järv