Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
Tagajärv (Neeruti Tagajärv), ka Lusthoone järv, Teine järv
Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Neeruti küla lähedal paiknev looduslik järv. Mitteavalik veekogu.Järv on ühenduses Neeruti Eesjärvega.
Pindala 3,3 ha, kaldajoon 926 m, pikkus 430 m, laius 100 m, suurim sügavus 8,6 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6575818 | 59°18'11" N |
| Y | 621021 | 26°7'28" E |
Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2012400
Neeruti Tagajärv. Foto: namstoop
Neeruti Tagajärv on Neeruti Kahejärve (Kaksjärve, Kaksikjärve) lõunapoolsem järv. Eesjärvega samasuunaline, kuid sellest märksa pikem. Ta pindala on 3,2 ha, suurim sügavus umbes 7 m, ülejäänud 1,5-2 m moodustas lendmuda; valdav osa järvest on 5-6 m sügavune.
Tagajärv asub väga järskude, kuuse-segametsaga kaetud vallseljakute (läänes Tornimägi, idas Kanasoo mägi) vahel, mille suhteline kõrgus on 23 m. Väga järsult süveneb Tagajärves ka vesi. Kaldad on kõvemad kui Eesjärvel, eriti kirdes. Kirdekalda keskosas on vette ulatuv paadisild.
Endine umbjärv, mis kunagi mõisniku soovil ühendati kahe kraavi abil Eesjärvega, et saaks järvedel mootorpaadiga sõita. Järve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, keskmise läbipaistvusega (2,5-3,2 m), selgesti kihistunud. Talvine gaasire¾iim on arvatavasti ebarahuldav.
Taimeliikide arv oli 1962. a. keskmine (15 liiki). Bakteriplankton on järves keskmine. Põhjaloomastikku on vähe.
Kaladest leidub peamiselt kokre, olevat ka ahvenat, vähesel hulgal isegi linaskit ja haugi.
Ees- ja Tagajärve (ühise nimega Kahe- ehk Kaksikjärve) kohta on mitmeid muistendeid. Näiteks olevat järved tekkinud Kalevipoja hobuse neerudest, vallseljakud olevat Kalevipoja künnivaod, Kahejärve põhjas lebavat suur kirst varandusega jne. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Neeruti järved. Ahven, haug, särg, koger, harvemini linask. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://register.keskkonnainfo.ee
Vaata lisaks:
Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)Neeruti järved