Tõugjärv (Küünjärv)

Võru maakonnas, Haanja kõrgustiku lääneosa lõhestavas kuni 75 m sügavuses loode-kagusuunalises Rõuge ürgorus leidub seitse järve (kagust lugedes Valg-, Liin-, Suur-, Kauss-, Ratas-, Tõug- ja Kahrila järv) ja üks järvik (Valgjärvest eraldunud Perajärv). Teiste Eesti järvedega võrreldes on siinsed järved erakordselt sügavad.

Tõugjärv on Rõuge alevikust umbes 0,5 km loode pool olev, põhja-lõuna suunas orienteeritud südamekujuline järv. Järve omaaegne saksakeelne nimi “Herzsee” on nähtavasti antud kuju järgi. Järve pindala on 4,2 ha, suurim sügavus 17 m (keskmine sügavus 7,6 m ). M. zur Mühlen on saanud järve sügavuseks isegi 20 m. Kõige sügavam koht on järve keskosast põhja pool olev ala. Kaldad on kõrged, idas kaetud metsa, läänes põlluga, vahetu kaldaserv on mudane või õõtsikuline. Põhja katab kuni 4,4 m paksune musta savika jütja kiht.

Läbivoolujärv; Ratasjärvest tulev Rõuge ehk Ajo oja voolab sisse kagust ja väljub loodenurgast, suundudes Kahrila järve. Tõenäoliselt saab järv vett ka allikaist. Tõugjärve vee värvus on kollakasroheline, keskmise läbipaistvusega (1,6-1,8 m) ja tugevasti kihistunud.

Taimestikku oli 1972. a. keskmisel hulgal, liike oli 23.

Samuti nagu Ratasjärv, on Tõugjärv jäänud väga kalavaeseks. Varem koosnenud see peamiselt ahvenast, särjest; haugist, kiisast, latikast, roosärjest, angerjast jt. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/