Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Suurjärv (Rõuge Suurjärv)

Suurjärv (Rõuge Suurjärv)

Võrumaal, Rõuge vallas, Rõuge alevikus asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Eesti sügavaim järv.
Kuulub Rõuge järvestikku.

Pindala 15 ha, kaldajoon 1566 m, pikkus 585 m, laius 300 m, keskmine sügavus 11,9 m, suurim sügavus 38 m.

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6402228  57°43'40" N 
Y  674077  26°55'20" E

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline rohketoiteline.
KKR kood: VEE2140300

Rõuge Suurjärv

Rõuge Suurjärv on loode-kagu suunas piklik järv, mis asub Rõuge alevikus. Eesti järvede hulgas kõige sügavam. Tema sügavuseks sai M. zur Mühlen 1907. a. 41 m, H. Riikoja 1933. a. 37,5 m, A. Mäemets 1962. a. 38 m. Sügavaim koht on järve keskosast veidi kagu pool. Järve pindala on 13,5 ha, keskmine sügavus 11,9 m (keskmise sügavuse poolest on Suurjärv teisel kohal, Väikese Palkna järve järel. Kaldad on kirde ja edela pool kõrged ning järsud, loode- ja kaguotsas madalad. Järve ümbritseb edelakaldal lehtmets, mujal on niidud , aiamaad ja elamud. Perv ja kaldavööde on enamasti pehmed, kuid leidub ka kõvema põhjaga kohti. Sügavamal on põhi on mudane. Mudakiht on M. zur Mühleni andmeil vähemalt 2,75 m paksune.

Läbivool on keskmise tugevusega. Järve vee värvus varieerub oran¼ist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses (1,1-7,1 m).

Taimestik hõivas 1955. a. 1/4, ning koosneb 22 liigist. Taimi esines 8 m sügavusel. Fütoplankton on hulgalt rohke ning sisaldab haruldasi sinivetikaid. Zooplanktonit on järves palju, leidub järve-jämekoodikut, tiibsõudikut jt. huvitavaid liike. 

Kalastik koosneb peamiselt ahvenast ja särjest; esinevad veel haug, kiisk, nurg, hink, ojasilm; leiduvat roosärge, lutsu, viidikat ja angerjat. Sisse on lastud vikerforelli, peledit ja peipsi siiga (viimased kaks on järve püsima jäänud).

Rahvamuistendi järgi olevat Suurjärve põhja vajunud kirik, kuhu korraga seitse venda sisse läinud. Suvel olevat kirik isegi nähtav. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Rõuge Suurjärve kohta on kirjandusmuuseumis teade, et järv nõuab igal aastal ohvreid.

Esinevad ahven, haug, särg, roosärg. /Õngitsemine., Tln., 2003/ 

Allikad:
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Vaata lisaks:

Pärimus: Rõuge Suurjärv
Rõuge järvestik