Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv), ka Silla-Suurjärv, Sillajärv
Valgamaal, Palupera vallas, Päidla küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguVeepeegel 11,7 ha, kaldajoon 1416 m, pikkus 460 m, laius 350 m, keskmine sügavus 3 m, suurim sügavus 4,3 m
Valgala 0,8 km2
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, mille üks lüli, Päidla Suurjärv asub Ahvenjärvest paarsada meetrit lääne pool. Järve pindala on 10,1 ha, sügavus koos lendmudaga 5 m, sellest vee sügavus 4 m. Järv on enam-vähem nelinurkse kujuga, kõige sügavam keskosas. Kaldad on enamasti kõrged, kaetud põldude ja metsaga. Kohati piirab veepeeglit õõtsik. Kirdenurgas suure veealuse kivi juures on liivane ujumiskoht, mujal katab põhja must sapropeel.
Läbivool peaaegu puudub. Järve vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,8 m), üsna hästi segunev. Mõnel talvel jääb järv ummuksile.
Taimestik oli 1972. a. üsna rohke ja liigirikas (24 liiki) ning kattis suurema osa järvest. Kaldavees domineerisid pilliroog ja järvkaisel, veepinnal valge vesiroos ja ujuv penikeel; veesiste taimede hulgas leidus haruldast punakat penikeelt. Leidus ka üliharuldast nõtket näkirohtu, mis otsekui õigustab järve nimetamist Näkijärveks. Suviti esineb sinivetikate õitsemine.
Kalastik koosneb haugist, kogrest, linaskist ja särjest, tõenäoliselt on ka ahvenat.
Järvekarbi tühjade kodade kuhjad kinnitavad, et Suurjärvel tegutseb ondatra. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Veevahetus 1 kord aastas
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6444441 | 58°6'59" N |
| Y | 646683 | 26°29'21" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistumata, suurtaimerikas
KKR kood: VEE2102100
KKR kood: VEE2102100
Päidla Suurjärv. Foto: Zosma/wikipedia.org
Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, mille üks lüli, Päidla Suurjärv asub Ahvenjärvest paarsada meetrit lääne pool. Järve pindala on 10,1 ha, sügavus koos lendmudaga 5 m, sellest vee sügavus 4 m. Järv on enam-vähem nelinurkse kujuga, kõige sügavam keskosas. Kaldad on enamasti kõrged, kaetud põldude ja metsaga. Kohati piirab veepeeglit õõtsik. Kirdenurgas suure veealuse kivi juures on liivane ujumiskoht, mujal katab põhja must sapropeel.
Läbivool peaaegu puudub. Järve vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,8 m), üsna hästi segunev. Mõnel talvel jääb järv ummuksile.
Taimestik oli 1972. a. üsna rohke ja liigirikas (24 liiki) ning kattis suurema osa järvest. Kaldavees domineerisid pilliroog ja järvkaisel, veepinnal valge vesiroos ja ujuv penikeel; veesiste taimede hulgas leidus haruldast punakat penikeelt. Leidus ka üliharuldast nõtket näkirohtu, mis otsekui õigustab järve nimetamist Näkijärveks. Suviti esineb sinivetikate õitsemine.
Kalastik koosneb haugist, kogrest, linaskist ja särjest, tõenäoliselt on ka ahvenat.
Järvekarbi tühjade kodade kuhjad kinnitavad, et Suurjärvel tegutseb ondatra. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977