Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv), ka Silla-Suurjärv, Sillajärv
Valgamaal, Palupera vallas, Päidla küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguVeepeegel 11,7 ha, kaldajoon 1416 m, pikkus 460 m, laius 350 m, keskmine sügavus 3 m, suurim sügavus 4,3 m
Valgala 0,8 km2
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, mille üks lüli, Päidla Suurjärv asub Ahvenjärvest paarsada meetrit lääne pool. Järve pindala on 10,1 ha, sügavus koos lendmudaga 5 m, sellest vee sügavus 4 m. Järv on enam-vähem nelinurkse kujuga, kõige sügavam keskosas. Kaldad on enamasti kõrged, kaetud põldude ja metsaga. Kohati piirab veepeeglit õõtsik. Kirdenurgas suure veealuse kivi juures on liivane ujumiskoht, mujal katab põhja must sapropeel.
Läbivool peaaegu puudub. Järve vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,8 m), üsna hästi segunev. Mõnel talvel jääb järv ummuksile.
Taimestik oli 1972. a. üsna rohke ja liigirikas (24 liiki) ning kattis suurema osa järvest. Kaldavees domineerisid pilliroog ja järvkaisel, veepinnal valge vesiroos ja ujuv penikeel; veesiste taimede hulgas leidus haruldast punakat penikeelt. Leidus ka üliharuldast nõtket näkirohtu, mis otsekui õigustab järve nimetamist Näkijärveks. Suviti esineb sinivetikate õitsemine.
Kalastik koosneb haugist, kogrest, linaskist ja särjest, tõenäoliselt on ka ahvenat.
Järvekarbi tühjade kodade kuhjad kinnitavad, et Suurjärvel tegutseb ondatra. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Veevahetus 1 kord aastas
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6444441 | 58°6'59" N |
| Y | 646683 | 26°29'21" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistumata, suurtaimerikas
KKR kood: VEE2102100
KKR kood: VEE2102100
Päidla Suurjärv. Foto: Zosma/wikipedia.org
Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, mille üks lüli, Päidla Suurjärv asub Ahvenjärvest paarsada meetrit lääne pool. Järve pindala on 10,1 ha, sügavus koos lendmudaga 5 m, sellest vee sügavus 4 m. Järv on enam-vähem nelinurkse kujuga, kõige sügavam keskosas. Kaldad on enamasti kõrged, kaetud põldude ja metsaga. Kohati piirab veepeeglit õõtsik. Kirdenurgas suure veealuse kivi juures on liivane ujumiskoht, mujal katab põhja must sapropeel.
Läbivool peaaegu puudub. Järve vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,8 m), üsna hästi segunev. Mõnel talvel jääb järv ummuksile.
Taimestik oli 1972. a. üsna rohke ja liigirikas (24 liiki) ning kattis suurema osa järvest. Kaldavees domineerisid pilliroog ja järvkaisel, veepinnal valge vesiroos ja ujuv penikeel; veesiste taimede hulgas leidus haruldast punakat penikeelt. Leidus ka üliharuldast nõtket näkirohtu, mis otsekui õigustab järve nimetamist Näkijärveks. Suviti esineb sinivetikate õitsemine.
Kalastik koosneb haugist, kogrest, linaskist ja särjest, tõenäoliselt on ka ahvenat.
Järvekarbi tühjade kodade kuhjad kinnitavad, et Suurjärvel tegutseb ondatra. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977