Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Sinijärv (Neeruti Sinijärv)
Sinijärv (Neeruti Sinijärv)
Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Neeruti küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu.Umbjärv.
Pindala 1,1 ha, kaldajoon 403 m, pikkus 180 m, laius 100 m, suurim sügavus 4,8 m.
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Neeruti Sinijärv asub Sinijärve raba edelaosas, Tagajärvest ligikaudu 0,6 km ida pool. Kirde-edela suunas ovaalse kujuga veekogu, mille absoluutne kõrgus on 98,4 m. Praegu on ta pindala ainult 1,2 ha. Sinijärve sügavus on 4,8 m, sellest vett ainult 3,5 m. Järvest põhja ja ida pool on ulatuslik raba ja rabamännik, lääne ja lõuna pool umbes 100 m laiune rabaõõtsik; sealt edasi algab järsult tõusev oosistik, millest lõuna pool on Mägedi talu. Kogu veepeeglit ümbritseb õõtsikuring, põhja katab turmamudakiht.
Sademetest ja rabaveest toituv umbjärv. Järve vesi on punakaspruuni värvusega, hästi segunev ja soojenev, kuid vähese läbipaistvusega (0,7 m).
Taimeliikide arv oli 1962. a. väike (4 liiki), taimestik vähene. Bakteriplankton on järves rikkalik, nii füto- kui zooplanktonis leidub haruldusi.
Järv on kaladeta, sest talvine hapnikure¾iim on halb. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Pindala 1,1 ha, kaldajoon 403 m, pikkus 180 m, laius 100 m, suurim sügavus 4,8 m.
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6575698 | 59°18'7" N |
| Y | 621868 | 26°8'22" E |
Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline, segatoiteline
KKR kood: VEE2012600
Neeruti Sinijärv asub Sinijärve raba edelaosas, Tagajärvest ligikaudu 0,6 km ida pool. Kirde-edela suunas ovaalse kujuga veekogu, mille absoluutne kõrgus on 98,4 m. Praegu on ta pindala ainult 1,2 ha. Sinijärve sügavus on 4,8 m, sellest vett ainult 3,5 m. Järvest põhja ja ida pool on ulatuslik raba ja rabamännik, lääne ja lõuna pool umbes 100 m laiune rabaõõtsik; sealt edasi algab järsult tõusev oosistik, millest lõuna pool on Mägedi talu. Kogu veepeeglit ümbritseb õõtsikuring, põhja katab turmamudakiht.
Sademetest ja rabaveest toituv umbjärv. Järve vesi on punakaspruuni värvusega, hästi segunev ja soojenev, kuid vähese läbipaistvusega (0,7 m).
Taimeliikide arv oli 1962. a. väike (4 liiki), taimestik vähene. Bakteriplankton on järves rikkalik, nii füto- kui zooplanktonis leidub haruldusi.
Järv on kaladeta, sest talvine hapnikure¾iim on halb. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977