Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Savijärv (Karula Savijärv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Savijärv (Karula Savijärv)

Valgamaal, Karula vallas, Lusti ja Valtina külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik  veekogu.
Järvest lähtub Jundi oja

Pindala 6,7 ha, kaldajoon 1191 m, pikkus 460 m, laius 170 m, suurim sügavus 17,6 m.

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6405632  57°46'7" N 
645675  26°26'53" E 

Ida - Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2133000

Karula Savijärv

Lüllemäelt 5 km idakirde pool, 6,2 ha suurune, enam-vähem põhjalõunasuunaline ja väga sügav järv 17, 6 m, keskmine sügavus umbes 8,6 m). idakaldal on põllud ja karjamaad, mujal piirab järve mets. Kaldad on valdavalt kõvad ja kõrged, kaldaprofiil järsk. Veepeeglit ümbritseb kitsas õõtsikuriba. Ka põhi on üsna kõva ja mudavaene.

Järv on keskmise läbivooluga. Palju vett annavad allikad. Põhjaotsast väljub lai aeglase vooluga Valtina ehk Tohvri oja, mis Meuga jõe kaudu voolab Väike-Emajõkke. Vesi on selgesti kihistunud, heleroheline ja väga läbipaistev (4,9 m).

Taimestikuvööde on kitsas ja liikide arvult keskmine (17). taimhõljum on vähene, ka loomhõljum pole eriti rikas. Viimases on silmapaistvalt palju kalaparasiiti Ergasilus. Keskmise ohtrusega põhjaloomastik on üsna mitmekesine, selles leidub ka haruldast vesilesta Limnesia connata.

Kalastik on võrdlemisi liigivaene; põhilised asukad on ahven, särg, roosärg, haug ja linask. Kohalike elanike teatel olevat järves ka latikat ja angerjat. Esineb mõni üksik jõevähk.

Järv on väärtuslik kalastamiseks ja puhkekohaks sobivuse tõttu. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977