Kalapeedia Otsing Kaastöö

Otsingu tulemused:

muuda otsingut | sulge otsinguaken

Savalduma järv (Savalduma karstijärv)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Savalduma järv, ka Savalduma karstijärv

Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, Savalduma küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6560917	59°10'14" N
Y	616738	26°2'29" E

Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

KKR kood: VEE2033410

Savalduma karstiala asub ligi 3 km pikas kitsas, kohati lagedas, kohati pôôsastunud nôos. Nôgu piirab loodest soo, kagust paelava, mis on ôhukese pinnakattega pôllustatud. Paelava serval, vastu orgu ja karstiala on kuni 4-5 m kôrgune astang. Ka nôos on pinnakate kohati ôhuke.

Nôo pôhjas Savalduma küla juures esineb üle 60 karstilehtri ja -lohu läbimööduga 2-75 m ja sügavusega kuni 2,5 m. Mônes lohus esineb Porkuni lademe lubjakivi paljandeid, avalôhe vôi pisike koopaava kôrgusega kuni 0,3 m. Leidub vannisarnaseid karstivorme. Seda ala kasutatakse karjamaa. Kurisuid on edelapoolses otsas. Neisse voolab Kursi soost väike oja.

Kevadeti, harva ka teistel aastaaegadel, ujutatakse Savalduma karstiala môneks nädalaks üle. Moodustub pikk, enam kui 100 ha suurune ja 1,7 m sügavune Savalduma karstijärv, mis saab vee peamiselt Savalduma soost.

Suurvee ajal on järv kuni 6 m sügav. Vesi kaob sellest pikkamööda karstivormide kaudu maa alla. Enne kaob see pôhjapoolsest "Eesjärvest", mis on madalam.

Savalduma karstiala lôunaosas, s.o. "Tagajärves" püsib vesi suuremal vôi vähemal alal aasta läbi, sest siia pumbatakse heitveed. Need reostavad looduslikku järve ja pôhjavett, kuna vesi voolab astangu jalamil leiduvates kurisudes maa alla.

Tingituna pidevast reovee sissevoolust on Savalduma oru keskosas alaline veekogu, mille tase kôigub suurtes piirides (Heinmets, Heinsalu, 1989). Järve vee värvus kôigub aasta jooksul pruunikaspunasest kuni oliivja rohekaskollaseni.

Vee läbipaistvus on kevadel 1,0-1,5 m; suvel 0,6 m. Järv on üldfosfori ja orgaaniliste ainete sisalduselt hüpertroofne (üldfosfor rekordiliselt 650-1250 mg/mü, üldlämmastik 1344 mg/mü. Palju on vees sulfaate (73 mg/l).

Siit saadud sooplanktoni suur biomass (67,4 g/mü) on Eesti rekord, kusjuures pôhihulga andis reostunud vee liik D a p h n i a m a g n a.

Kaladest leiduvat järves kokre. Järvel elab palju parte. Kuigi järve ääres on puhkajatele sobivaid alasid, pole siinne vesi halva sanitaarse seisundi tõttu suplemiseks kôlblik. Tegemist on ainulaadse hüpereutrofeerunud düsentroofse järvega, millega ta erineb kardinaalselt teistest Eesti karstijärvedest.

1991.a. suvel avanes järve pôhjas lôhe ja see valgus ööpäeva jooksul maa alla. Vee keemiline koostis 1991-1993.a. seire andmeil aluseline pH 7,1< Na-Ca/HCO3-Cl; NH4 - 9 mg/l; NO3 - 30 mg/l

Allikad:

http://register.keskkonnainfo.ee

http://loodus.keskkonnainfo.ee