Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)

Sarapiku järv, ka Kogrilaht, Suur Kogralaht

Saaremaal, Kihelkonna vallas, Metsaküla küla lähedal Tagamõisa poolsaarel asuv avalik järv. 

Keskpunkti koordinaadid:

  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6483644  58°28'34" N 
Y  379037  21°55'34" E 

Veepeegli pindala 39,3 ha, 16 saart pindalaga 1,7 ha, pindala kokku 41 ha, keskmine sügavus 1 m, suurim sügavus 2 m, pikkus 1 500 m, laius 800 m, kaldajoone pikkus 6958 m

Valgala pindala 3,4 km2

Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond

Soolatoiteline rannikujärv

Registri kood VEE2067300

MAREK555 - sarapiku järv  Sarapiku järv. Foto: Marek Meri/Kalale.ee

Saaremaa loodenurgas kaugele merre küündiv Tagamõisa poolsaar, eriti selle põhjaosa, on meie suurima saare kõige järverikkam ala. Siin leidub paarkümmend madalat järve, millest paljud peatselt kinni kasvavad. Kõige tähtsamad järved poolsaarel on Saka, Kiljatu, Sarapiku, Põdragu ja Taugepää järv ning Naelalaht, aga ka looduskaitse alla kuuluval Harilaiul asuv Lailepa laht.

Sarapiku järv on üsna kaunis veekogu Kõrusest 3,5 km loode pool. Järve suurus on umbes 40 ha, suurim sügavus 2,5 m (valdav sügavus alla 1 m). Järv on kirde-edela suunas 1,5 km pikkune, edelaosas tublisti laienenud. Teda ilustavad paljud (vähemalt 12) saared.

Madalate kallastega metsajärv, mida paiguti ümbritseb võsa. Edela ja lääne poolt ulatuvad järveni luited põliste rannamändidega. Kaldad on võrdlemisi pehmed, kuid kaldavöötmes katab põhja suurtel aladel liiv; põhja katab lubimuda. 

Läbivool on nõrk. Väljavool toimub Urva ehk Ranna jõe kaudu Uudepanga lahte. 

Järve suhteliselt heleda värvusega vesi on põhjani segunev ja soojenev. Järv jääb talvel sageli ummuskile.

Taimestikku oli 1968. a. järves keskmisel hulgal. Ka planktonit on järves keskmiselt, zooplanktonite liike on suhteliselt rohkesti, nende seas ranniku ahaskoodik ja haruldane vesikirbuline. H. Virkhausen on järvest leidnud apteegikaani. 

Kaladest esinevad linask, haug, ahven, koger.
Järv kaunistab oluliselt maastikku ja on teateval määral hinnatav ka kalaspordi seisukohalt. Järv võimaldab ujumist, milleks Saaremaa järvedel madala vee tõttu eeldused tavaliselt puuduvad. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977/

Särg, haug, ahven, linask, koger. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/