Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)

Sarapiku järv, ka Kogrilaht, Suur Kogralaht

Saaremaal, Kihelkonna vallas, Metsaküla küla lähedal Tagamõisa poolsaarel asuv avalik järv. 

Keskpunkti koordinaadid:

  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6483644  58°28'34" N 
Y  379037  21°55'34" E 

Veepeegli pindala 39,3 ha, 16 saart pindalaga 1,7 ha, pindala kokku 41 ha, keskmine sügavus 1 m, suurim sügavus 2 m, pikkus 1 500 m, laius 800 m, kaldajoone pikkus 6958 m

Valgala pindala 3,4 km2

Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond

Soolatoiteline rannikujärv

Registri kood VEE2067300

MAREK555 - sarapiku järv  Sarapiku järv. Foto: Marek Meri/Kalale.ee

Saaremaa loodenurgas kaugele merre küündiv Tagamõisa poolsaar, eriti selle põhjaosa, on meie suurima saare kõige järverikkam ala. Siin leidub paarkümmend madalat järve, millest paljud peatselt kinni kasvavad. Kõige tähtsamad järved poolsaarel on Saka, Kiljatu, Sarapiku, Põdragu ja Taugepää järv ning Naelalaht, aga ka looduskaitse alla kuuluval Harilaiul asuv Lailepa laht.

Sarapiku järv on üsna kaunis veekogu Kõrusest 3,5 km loode pool. Järve suurus on umbes 40 ha, suurim sügavus 2,5 m (valdav sügavus alla 1 m). Järv on kirde-edela suunas 1,5 km pikkune, edelaosas tublisti laienenud. Teda ilustavad paljud (vähemalt 12) saared.

Madalate kallastega metsajärv, mida paiguti ümbritseb võsa. Edela ja lääne poolt ulatuvad järveni luited põliste rannamändidega. Kaldad on võrdlemisi pehmed, kuid kaldavöötmes katab põhja suurtel aladel liiv; põhja katab lubimuda. 

Läbivool on nõrk. Väljavool toimub Urva ehk Ranna jõe kaudu Uudepanga lahte. 

Järve suhteliselt heleda värvusega vesi on põhjani segunev ja soojenev. Järv jääb talvel sageli ummuskile.

Taimestikku oli 1968. a. järves keskmisel hulgal. Ka planktonit on järves keskmiselt, zooplanktonite liike on suhteliselt rohkesti, nende seas ranniku ahaskoodik ja haruldane vesikirbuline. H. Virkhausen on järvest leidnud apteegikaani. 

Kaladest esinevad linask, haug, ahven, koger.
Järv kaunistab oluliselt maastikku ja on teateval määral hinnatav ka kalaspordi seisukohalt. Järv võimaldab ujumist, milleks Saaremaa järvedel madala vee tõttu eeldused tavaliselt puuduvad. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977/

Särg, haug, ahven, linask, koger. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/