Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Man
323. Mannasöödad
324. Maskraid (Neotrygon)
325. meduus
326. Merehaigus
327. Merekoletised
328. Meremeeste uskumused
329. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
330. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
331. Merikeellased (Soleidae)
332. Merikogerlased (Sparidae)
333. Merikoha (Sander marinus)
334. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
335. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
336. Meriluts (Brosme brosme)
337. Merineitsi
338. Meripuugid (Scorpaena)
339. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
340. Merisutt (Petromyzon marinus)
341. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
342. Merluusid (Merluccius)
343. Metsprussakas
344. Miiu
345. Moiva (Mallotus villosus)
346. Mokkparrakad (Labeobarbus)
347. Morilased (Moridae)
348. muda
349. Mudaelustik ehk pelon
350. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
351. Mussie (järvekoletis Kanadas)
352. Mussoon
353. Must marliin (Istiompax indica)
354. Mustatäpitõbi
355. Musthaid (Apristurus)
356. Mustjõe alamvesikond
357. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
358. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
359. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
360. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
361. Mõrrapüük
362. Mõõkkala (Xiphias gladius)
363. Mägiründid (Psilorhynchus)
364. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
365. Määr, Aleksander
366. Mölder, August
367. Mügarninad (Hybopsis)
368. Müütilised veeolendid
369. Naaskelraid (Pastinachus)
370. Nahknark (Crassinarke dormitor)
371. Naissaar
372. Narva veehoidla
373. Nasv
374. Navaaga (Eleginus nawaga)
375. Nelikant-kaldauss
376. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
377. Niituimlutslased (Physidae)
378. Nipsviidikad (Hemiculter)
379. Nirkhailased (Hemigaleidae)
380. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
381. Nokisründid (Microphysogobio)
382. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
383. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
384. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
385. Nugishaid (Triakis)
386. Nuutraid (Himantura)
387. Näkk (eesti)
388. Oad, Jaan
389. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
390. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
391. Ogahaid (Squalus)
392. Ogasilmad (Pangio)
393. Ojamaa (Gotland)
394. Okasturilased (Notacanthidae)
395. Okishaid (Centroscyllium)
396. ondatra (piisamrott, biisamrott)
397. Osmussaar
398. Pakssabaraid (Trygonoptera)
399. Paljaslõuad (Acheilognathus)
400. paneerimine
401. Pardpuntiused (Barbodes)
402. Paunküla veehoidla
403. Peen kõduuss
404. Peipsi alamvesikond
405. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
406. Pettai, Elmar Voldemar
407. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
408. Pigo (Rutilus pigus)
409. Pihklased (Myxini)
410. Pihtla kalakasvandus
411. Piikraid (Urobatis)
412. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
413. Piimjas soouss
414. Piiskopikala (bishop fish)
415. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
416. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
417. Pimenarkid (Typhlonarke)
418. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
419. Poi
420. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
421. Polaarhaid (Somniosus)
422. Poola uss
423. Prespa forell (Salmo peristericus)
424. Prussakas ja tarakan
425. Psammon
426. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
427. Punane vihmauss (pool-ööuss)
428. Purikalalased (Istiophoridae)
429. Purjus krevetid
430. Puukala (Kuusamo puukala)
431. Põhjavee-elustik
432. Põishüljes (Cystophora cristata)
433. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
434. Põlula Kalakasvatuskeskus
435. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
436. Pärimus: Kaussjärv
437. Pärimus: Lutsu järv
438. Pärimus: Otepää Pühajärv
439. Pärimus: Raudjärve kullapütt
440. Pärimus: Uhtjärv
441. Pärimus: Verijärv
442. Pärnu alamvesikond
443. Pärnu Kalakombinaat
444. Pärnu kalanduskool
445. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
446. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
447. Rabakonn
448. Raid (Raja)
449. Rakfisk ehk norra hapukala
450. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
451. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
452. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
453. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
454. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
455. Reobiont
456. Riffhai (Triaenodon obesus)
457. Rihmsabaraid (Taeniura)
458. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
459. Riikoja Heinrich
460. Ristkok, Jüri
461. Robalod (Centropomus)
462. Roheline mullauss
463. Rohukonn
464. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
465. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
466. Rombkalad (Bothus)
467. Rombkalalased (Bothidae)
468. Roosa mullauss
469. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
470. Ruske käärtrull (Schistura russa)
471. Russalka
472. Rõbak Baltiki
473. Rõuge järvestik
474. Räimeõng
475. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
476. Saadjärv (Saadrejärv)
477. Saaghailised (Pristiophoriformes)
478. Saagsabahaid (Galeus)
479. Sagrits, Richard
480. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
481. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
482. Sammet, Jaak
483. Sannakji
484. Sardiin (Sardina pilchardus)
485. Sardiinid
486. Sardinellid (Sardinella)
487. Saunja laht
488. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
489. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
490. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
491. Sidrunhaid (Negaprion)
492. Siiad (Coregonus)
493. Siig - huvipüük Eestis
494. Siig spordikalana Skandinaavias
495. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
496. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
497. Sinakas soouss
498. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
499. siugkonnalised (apoodid)
500. Soomuskuked (Lepidotrigla)
501. Soomuslest (Limanda limanda)
502. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
503. Sovetskaja Rodina (laev)
504. Spinningisti kaksteist käsku
505. Staratel
506. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
507. Stroganina
508. Sump (kumm, pandur, märss)
509. Sumplaev
510. Susski, Vladimir
511. Suue
512. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
513. Suur mullauss
514. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
515. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
516. Suurallikas
517. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
518. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
519. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
520. Sõnnikuuss
521. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
522. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
523. Südvester
524. Sünkraid (Amblyraja)
525. Süvahaid (Centroscymnus)
526. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
527. Süvaraid (Bathyraja)
528. Šelfihaid (Halaelurus)
529. Zoobentos
530. Taaliku sadam
531. Tabadusekepp
532. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
533. Tainas angerjapüügiks
534. Tallinna Kalakombinaat
535. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
536. Tallinna Merekolledž
537. Tamm, Friedrich
538. Tamula järv (Tamla järv)
539. Tatrakakud
540. Temera (Temera hardwickii)
541. Tempura
542. Tiit Hunt. Eesti kalad
543. Tintlased (Osmeridae)
544. Tippviidikad (Alburnoides)
545. Tobiased (Ammodytes)
546. Tooder
547. Traaler
548. Traalnoot
549. Traalpüük
550. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
551. Triivpüük
552. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
553. Trullinglased (Nemacheilidae)
554. Trullingud (Barbatula)
555. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
556. Tuletorn
557. Tume vihmauss
558. Tumehaid (Etmopterus)
559. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
560. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
561. Tursad (Gadus)
562. Tursamaks
563. Tursamaksa konserveerimine
564. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
565. Tuul
566. tuulekala (pärimus)
567. Tuur
568. Tuurlased (Acipenseridae)
569. Tõugjärv (Küünjärv)
570. Tõugussaare raba laugas
571. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
572. Tääkraid (Urotrygon)
573. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
574. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
575. Tömpninad (Pimephales)
576. Ukraina (baaslaev)
577. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
578. Unadon
579. Und
580. Undiin
581. Urbukse järv (Urbuse järv)
582. Ussikonks (säärekidadega konks)
583. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
584. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
585. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
586. Väitskõhud (Parachela)
587. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
588. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
589. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
590. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
591. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
592. Valgeninahai (Nasolamia velox)
593. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
594. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
595. Vasarhaid (Sphyrna)
596. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
597. Vastne
598. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
599. vesikond
600. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
601. Vihmauslased (Lumbricidae)
602. Vihmauss (liigid)
603. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
604. Viitina kuurits
605. Vimb (Vimba vimba)
606. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
607. Vinkelhaid (Oxynotus)
608. Vinnutatud räimed
609. Viru alamvesikond
610. Viuraid (Aetomylaeus)
611. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
612. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
613. Võldas (Cottus gobio)
614. Võrtsjärve alamvesikond
615. Väheharjasussid
616. Vähilaadsed
617. väike meriahven (Sebastes viviparus)
618. Väike ogahai (Squalus blainville)
619. Väike saagrai (Pristis clavata)
620. väike tobias (nigli, väiketobias)
621. Väikeraid (Rajella)
622. Väikesuulest (Microstomus kitt)
623. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
624. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
625. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
626. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
627. Vöötninad (Rhinichthys)
628. Õlikook
629. Õngekonksu ajaloost
630. Õngitsemine+
631. Õnne lõhe
632. Äntu järved
633. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
634. Ülemiste järv
635. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
636. Yam (mere ja kaose jumal)

Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)

Sääsevastne (ingl k blood worm; soome k surviainen; vene k motõl), ka surusääse vastne, motõll, matõll, mõll


Surusääsklaste (Chironomus) vastsed on väikesed, veinpunased, õrnad lülilised ussikesed pisikese musta peaga. Nad elutsevad veekogude põhjamudas ja neid söövad meelsasti  kõik lepis- ja mitmed röövkalad. Surusääsklase valmik  ise on pikkade jalgadega ja inimesele kahjutu, st, ei hammusta, sest valmikud ei toitu mitte kunagi.

Vaikse ilmaga parvlevad surusääsed õhtuti veekogude lähistel, seejuures tekkivat meloodilist undamist võib mõnikord kuulda üsna kaugele. Nendes parvedes leiavad putukad endale partneri.
Varsti pärast paaritumist munevad emased surusääsed vette. Vastsed elavad põhja kaevunult, nad võivad endale mõnikord ka midagi kojataolist ehitada. Toiduks on neile enamasti põhjamudas elavad pisiorganismid. Vastsed kasutavad hingamiseks vees lahustunud hapnikku. Punase värvi annab neile imetajate ja lindude veres leiduva hemoglobiini sarnane aine. Vastsed viibivad põhjamudas kuni 2 aastat, nende sääskedeks moondumine toimub maikuu lõpul, vastu suve. 
Nukkumine toimub vees, koorunud valmik kerkib pinnale ja lendab minema.

 
Harilik surusääsk (Chironomus plumosus

Kalamehed ja akvaristid eristavad väikest ja suurt motõlli. Tegemist on erinevate liikidega: pisikesed vastsed kannavad teadusnimetusi Einfeldia, Procladius jm. 
Väikesed vastsed on kuni 10-12 mm pikkused ja neid kasutatakse peamiselt peibutussöötade lisandina, suured vastsed võivad olla kuni 20-30 mm pikad ning on kasutusel õngesöödana. Müüakse sääsevastseid kalastus- ja zookauplustes, ent vastseid on võimalik ka ise mudast välja pesta.

Kasutamine

Harrastuskalastajad kasutavad sääsevastseid peamiselt jääalusel kalapüügil kirptirgu söödastamisel, kuid see on ka suurepärane suvine sööt. Võistlusõngitsejatele on sääsevastne kärbsetõugu kõrval aga peaaegu asendamatu, leides laialdast kasutamist nii õngesöödana kui ka peibutussööda koostisosana. Maades, kus võistlusõngitsemine on tehniliselt peensusteni välja arendatud (näiteks Prantsusmaa, Saksamaa jm.), kasutatakse sääsetõuku kalade peibutamisel väga laialdaselt ja erinevates kombinatsioonides, sageli moodustab ta vette visatavast söödast ligi poole.


 
Konksu söödastamiseks sääsevastsega on mitu moodust. Kõige tavalisem on nende konksu otsa panemine peast, kusjuures konksu teravik torgatakse läbi esimesest lülist pea suunas – nii ei jookse tõuk tühjaks. Selliselt kinnitatakse konksu külge 2-5 sääsetõuku, mida vees mängitades tekib mulje elava liikumisega puntrast. Võib kasutada ka kinnitamist nii peast kui sabast, nö rõngana – sel juhul viiakse konksuteravik alguses risti läbi viimase ning seejärel läbi esimese lüli, jällegi suunaga pea poole. Kuna sääsetõuk on õrn, ei tohi nendega konksu söödastada nagu vihmaussidega, muutes nad vägivaldselt selgroogseteks, so ajada neid konksu otsa peast sabani – nii jookseb väärtuslik õngesööt ühe hetkega tühjaks veel enne kui vette kalu ahvatlema jõuab.

Reegliks on, et parema võtu korral võib konksul olla ka rohkem vastseid, kehva võtu korral on aga ühest küllalt. Eriti kehva võtu korral näpistatakse sel ühelgi saba lühemaks või pannakse ta konksule rõngana.

Pisikese sääsevastse peenele konksule torkamine on täpsust ja head silmanägemist nõudev toiming: sääsevastne pannakse sõrmele ja konksu teravik torgatakse sellest läbi. Vanem kalamees peab seejuures tavaliselt ka prille kasutama. 

Konksu teraviku peitmine ei ole sääsetõuguga püüdmise juures vajalik, kuid kasutada tuleb väikeseid, peenikesi, keemiliselt terituvad õngekonkse – sellistega väldime tõukude kiiret tühjaksjooksmist. 

Võrreldes kärbsetõuguga ongi sääsevastsel üks oluline puudus – õrnus. Oma õrnuse tõttu ei ole sääsetõuk sobilik sööt tonkapüügil.
 
Siiski pole ka sääsetõuk see surmkindel õngesööt — motõll ei pruugi "töötada" veekogudel, kus on vähe muda ja sääsevastne kaladele toiduna võõras. Esineb ka päevi, mil kala võtt on väga loid ja ta justkui ei viitsi pisikese sääsevastse pärast suud üldse lahti teha, vaid eelistab sellele suuremat sõnniku- või mullaussi. 

Säilitamine

Sääsevastseid on võimalik säilitada mitut moodi. Oluline on meeles pidada, et suvel tuleb neid kaitsta liigse kuumuse ja talvel külmumise eest.
 
Vastseid võib hoida niiske riidelapi või soosambla vahel või niiskesse ajalehe-paberisse pakituna (kaks viimast sobivad ka pikaajalisemaks säilitamiseks), aga ka segatuna kasutatud teelehtedega, jahedamas kohas. Säilitamise juures tuleb aeg-ajalt kontrollida, et vastseid ümbritsev materjal ikka niiske oleks ning poleks riknemise märke. Riknemist tuleb ette siis, kui õhk sääsetõukudele ligi ei pääse.
 
Vastseid saab pikemalt säilitada ka avaramas klaaspurgis vee sees ja külmkapis, kuid vastsete kiht purgi põhjal ei tohiks olla paksem kui 10 mm ning vett tuleks iga paari päeva tagant vahetada. Seejuures tuleks uut vett purki valada läbi sõela, et vesi paremini rikastuks hapnikuga. 

Vastseid võib hoida kapronsuka sees vesikempsu loputuskastis, kuid sukas peaks neile jääma piisavalt ujumisruumi.

Hankimine

Sääsevastseid saab osta kalastus- või zookauplusest, kuid kusagil kaugel ja kaua kalal olles võib meil olla tarvis neid otse veekogust hankida.

Vastse elupaik on põhjamudas, täpsemalt selle pealmises kihis. Sõelumisel läbi osaliselt vees asuva peenesilmalise võrgu nõrgub muda vette, sääsevastsed jäävad aga sõelale. Seejärel tõstetakse sõel umbes minutiks-paariks veest välja ning uuesti vette vajutamisel tõusevad kõlbulikud, tahenenud vastsed pinnale, kust neid kogutakse.  Tulemusi annab ka vedela põhjamudaga täidetud ämbri soojendamine lõkke kohal. Sääsetõugud ronivad mudast pinnale, kust neid on võimalik korjata.

Võib ka võtta tüki jämedama silmaga marlit, panna sellesse väikseid kala- või lihatükke ja üks kivi ning lasta marlikott nööri otsas ööpäevaks veekogu põhjale. Välja tõstes peaks kotis olema ka paras ports sääsevastseid. Suuremaid vastseid saab pisikestest eraldada selliselt, et vastsed pannakse väikeste aukudega sõela, sõel aga osaliselt vette: väikesed vastsed ronivad seepeale läbi aukude sõelast välja.

Kehvast olukorrast võib meid välja päästa ka see, kui meil on kaasas kunst-sääsevastseid
Vt Kunst-sääsevastneVaata artiklit: 1802

Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Surusääsklased
V.Korþets, Õngitsemine. Tln., 2003




Hotmedia.ee