Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koorküla järvestik
262. Kopskalad (Dipnoi)
263. Kosmoidsoomus
264. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
265. Kuivatamine/vinnutamine
266. Kuldkala (Carassius auratus)
267. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
268. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
269. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
270. Kura säär
271. Kuremaa järv (Kurema järv)
272. Kussie (jaapani järvekoletis)
273. Kuusamon Uistin Oy
274. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
275. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
276. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
277. Kärbsed õngesöödana
278. Kärbsenukk (kärbsekookon)
279. Kärbsetõugud meditsiinis
280. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
281. Kärphaid (Mustelus)
282. Kärsshingud (Acantopsis)
283. Käsiõng
284. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
285. Käärtrullid (Schistura) 2
286. Käärtrullid (Schistura) 3
287. Lühirasboorad (Brevibora)
288. Lahtise rulli ehitus
289. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
290. Lahtise rulli vänt
291. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
292. Lakerda (türgipärane soolakala)
293. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
294. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
295. Landilugu: dr Heintz
296. Landilugu: Kuusamo puukala
297. Landilugu: Nilsu
298. Lasa järv [Koorküla järvestik]
299. Lasnhaid (Scoliodon)
300. Lasnlõuad (Scaphognathops)
301. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
302. Leevi jõgi
303. Leivast õngesöödad
304. Lenddaaniod (Esomus)
305. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
306. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
307. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
308. Lestad (Platichthys)
309. Libekala
310. Liblikate röövikud
311. Liblikraid (Gymnura)
312. Liftahvenad (Helicolenus)
313. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
314. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
315. Linajärv (Jussi Linajärv)
316. Linask (Tinca tinca)
317. Linné, Karl
318. Linnuroni (Ligula intestinalis)
319. Lintsabalased (Trichiuridae)
320. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
321. Logardraid 3 (Pseudobatos)
322. Logardrailased (Rhinobatidae)
323. Lonthülged (Mirounga)
324. Loobu jõgi
325. Lophius budegassa (must merikurat)
326. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
327. Luts (Lota lota)
328. Lõunaraid (Zearaja)
329. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
330. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
331. Läänesaarte alamvesikond
332. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
333. maailma jõed (loend)
334. Maggot
335. Majak (kolhoos)
336. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
337. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
338. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
339. Man
340. Mannasöödad
341. Maskraid (Neotrygon)
342. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
343. meduus
344. Merehaigus
345. Merekoletised
346. Meremeeste uskumused
347. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
348. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
349. Merikeellased (Soleidae)
350. Merikogerlased (Sparidae)
351. Merikoha (Sander marinus)
352. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
353. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
354. Meriluts (Brosme brosme)
355. Merineitsi
356. Meripuugid (Scorpaena)
357. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
358. Merisutt (Petromyzon marinus)
359. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
360. Merluusid (Merluccius)
361. Metsprussakas
362. Miiu
363. Moiva (Mallotus villosus)
364. Mokkparrakad (Labeobarbus)
365. Morilased (Moridae)
366. muda
367. Mudaelustik ehk pelon
368. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
369. Mussie (järvekoletis Kanadas)
370. Mussoon
371. Must marliin (Istiompax indica)
372. Mustatäpitõbi
373. Musthaid (Apristurus)
374. Mustjõe alamvesikond
375. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
376. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
377. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
378. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
379. Mõrrapüük
380. Mõõkkala (Xiphias gladius)
381. Mägiründid (Psilorhynchus)
382. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
383. Määr, Aleksander
384. Mölder, August
385. Mügarninad (Hybopsis)
386. Müütilised veeolendid
387. Näkk (eesti)
388. Naaskelraid (Pastinachus)
389. Nahknark (Crassinarke dormitor)
390. Naissaar
391. Narmasmokad (Labeo)
392. Narva veehoidla
393. Nasv
394. Navaaga (Eleginus nawaga)
395. Nelikant-kaldauss
396. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
397. Niituimlutslased (Physidae)
398. Nipsviidikad (Hemiculter)
399. Nirkhailased (Hemigaleidae)
400. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
401. Nokisründid (Microphysogobio)
402. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
403. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
404. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
405. Nugishaid (Triakis)
406. Nuutraid (Himantura)
407. Oad, Jaan
408. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
409. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
410. Ogahaid (Squalus)
411. Ogasilmad (Pangio)
412. Ojamaa (Gotland)
413. Okasturilased (Notacanthidae)
414. Okishaid (Centroscyllium)
415. ondatra (piisamrott, biisamrott)
416. Osmussaar
417. Pakssabaraid (Trygonoptera)
418. Paljaslõuad (Acheilognathus)
419. paneerimine
420. Pardpuntiused (Barbodes)
421. Paunküla veehoidla
422. Peen kõduuss
423. Peipsi alamvesikond
424. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
425. Pettai, Elmar Voldemar
426. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
427. Pigo (Rutilus pigus)
428. Pihklased (Myxini)
429. Pihtla kalakasvandus
430. Piikraid (Urobatis)
431. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
432. Piimjas soouss
433. Piiskopikala (bishop fish)
434. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
435. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
436. Pimenarkid (Typhlonarke)
437. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
438. Poi
439. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
440. Polaarhaid (Somniosus)
441. Poola uss
442. Prespa forell (Salmo peristericus)
443. Prussakas ja tarakan
444. Psammon
445. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
446. Punane vihmauss (pool-ööuss)
447. Punapardlikud (Pseudobarbus)
448. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
449. Puntiused (Puntius)
450. Purikalalased (Istiophoridae)
451. Purjus krevetid
452. Puukala (Kuusamo puukala)
453. Põhjavee-elustik
454. Põishüljes (Cystophora cristata)
455. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
456. Põlula Kalakasvatuskeskus
457. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
458. Pärimus: Kaussjärv
459. Pärimus: Lutsu järv
460. Pärimus: Otepää Pühajärv
461. Pärimus: Raudjärve kullapütt
462. Pärimus: Uhtjärv
463. Pärimus: Verijärv
464. Pärnu alamvesikond
465. Pärnu Kalakombinaat
466. Pärnu kalanduskool
467. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
468. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
469. Rabakonn
470. Raid (Raja)
471. Rakfisk ehk norra hapukala
472. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
473. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
474. Rasboorad (Rasbora)
475. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
476. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
477. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
478. Reobiont
479. Riffhai (Triaenodon obesus)
480. Rihmsabaraid (Taeniura)
481. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
482. Riikoja Heinrich
483. Ristkok, Jüri
484. Robalod (Centropomus)
485. Roheline mullauss
486. Rohukonn
487. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
488. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
489. Rombkalad (Bothus)
490. Rombkalalased (Bothidae)
491. Roosa mullauss
492. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
493. Ruske käärtrull (Schistura russa)
494. Russalka
495. Rõbak Baltiki
496. Rõuge järvestik
497. Räimeõng
498. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
499. Saadjärv (Saadrejärv)
500. Saaghailised (Pristiophoriformes)
501. Saagsabahaid (Galeus)
502. Sagrits, Richard
503. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
504. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
505. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
506. Sammet, Jaak
507. Sannakji
508. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
509. Sardiinid
510. Sardiinikesed (Harengula)
511. Sardinellid (Sardinella)
512. Saunja laht
513. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
514. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
515. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
516. Sidrunhaid (Negaprion)
517. Siiad (Coregonus)
518. Siig - huvipüük Eestis
519. Siig spordikalana Skandinaavias
520. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
521. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
522. Sinakas soouss
523. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
524. siugkonnalised (apoodid)
525. Soomuskuked (Lepidotrigla)
526. Soomuslest (Limanda limanda)
527. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
528. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
529. Sovetskaja Rodina (laev)
530. Spinningisti kaksteist käsku
531. Staratel
532. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
533. Stroganina
534. Sump (kumm, pandur, märss)
535. Sumplaev
536. Susski, Vladimir
537. Suue
538. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
539. Suur mullauss
540. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
541. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
542. Suurallikas
543. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
544. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
545. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
546. Sõnnikuuss
547. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
548. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
549. Südvester
550. Sünkraid (Amblyraja)
551. Süvahaid (Centroscymnus)
552. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
553. Süvaraid (Bathyraja)
554. Šelfihaid (Halaelurus)
555. Zoobentos
556. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
557. Taaliku sadam
558. Tabadusekepp
559. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
560. Tainas angerjapüügiks
561. Tallinna Kalakombinaat
562. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
563. Tallinna Merekolledž
564. Tamm, Friedrich
565. Tamula järv (Tamla järv)
566. Tatrakakud
567. Temera (Temera hardwickii)
568. Tempura
569. Tiit Hunt. Eesti kalad
570. Tintlased (Osmeridae)
571. Tippviidikad (Alburnoides)
572. Tobiased (Ammodytes)
573. Tooder
574. Trüssad (Thryssa)
575. Traaler
576. Traalnoot
577. Traalpüük
578. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
579. Triivpüük
580. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
581. Trullinglased (Nemacheilidae)
582. Trullingud (Barbatula)
583. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
584. Tuletorn
585. Tume vihmauss
586. Tumehaid (Etmopterus)
587. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
588. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
589. Tursad (Gadus)
590. Tursamaks
591. Tursamaksa konserveerimine
592. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
593. Tuul
594. tuulekala (pärimus)
595. Tuur
596. Tuurlased (Acipenseridae)
597. Tõugjärv (Küünjärv)
598. Tõugussaare raba laugas
599. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
600. Tääkraid (Urotrygon)
601. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
602. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
603. Tömpninad (Pimephales)
604. Ukraina (baaslaev)
605. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
606. Unadon
607. Und
608. Undiin
609. Urbukse järv (Urbuse järv)
610. Ussikonks (säärekidadega konks)
611. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
612. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
613. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
614. Väitskõhud (Parachela)
615. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
616. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
617. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
618. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
619. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
620. Valgeninahai (Nasolamia velox)
621. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
622. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
623. Vasarhaid (Sphyrna)
624. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
625. Vastne
626. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
627. vesikond
628. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
629. Vihmauslased (Lumbricidae)
630. Vihmauss (liigid)
631. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
632. Viitina kuurits
633. Vimb (Vimba vimba)
634. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
635. Vinkelhaid (Oxynotus)
636. Vinnutatud räimed
637. Viru alamvesikond
638. Viuraid (Aetomylaeus)
639. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
640. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
641. Võldas (Cottus gobio)
642. Võrtsjärve alamvesikond
643. Väheharjasussid
644. Vähilaadsed
645. väike meriahven (Sebastes viviparus)
646. Väike ogahai (Squalus blainville)
647. Väike saagrai (Pristis clavata)
648. väike tobias (nigli, väiketobias)
649. Väikeraid (Rajella)
650. Väikesuulest (Microstomus kitt)
651. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
652. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
653. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
654. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
655. Vöötninad (Rhinichthys)
656. Õlikook
657. Õngekonksu ajaloost
658. Õngitsemine+
659. Õnne lõhe
660. Äntu järved
661. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
662. Ülemiste järv
663. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
664. Yam (mere ja kaose jumal)

Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)

Sääsevastne (ingl k blood worm; soome k surviainen; vene k motõl), ka surusääse vastne, motõll, matõll, mõll


Surusääsklaste (Chironomus) vastsed on väikesed, veinpunased, õrnad lülilised ussikesed pisikese musta peaga. Nad elutsevad veekogude põhjamudas ja neid söövad meelsasti  kõik lepis- ja mitmed röövkalad. Surusääsklase valmik  ise on pikkade jalgadega ja inimesele kahjutu, st, ei hammusta, sest valmikud ei toitu mitte kunagi.

Vaikse ilmaga parvlevad surusääsed õhtuti veekogude lähistel, seejuures tekkivat meloodilist undamist võib mõnikord kuulda üsna kaugele. Nendes parvedes leiavad putukad endale partneri.
Varsti pärast paaritumist munevad emased surusääsed vette. Vastsed elavad põhja kaevunult, nad võivad endale mõnikord ka midagi kojataolist ehitada. Toiduks on neile enamasti põhjamudas elavad pisiorganismid. Vastsed kasutavad hingamiseks vees lahustunud hapnikku. Punase värvi annab neile imetajate ja lindude veres leiduva hemoglobiini sarnane aine. Vastsed viibivad põhjamudas kuni 2 aastat, nende sääskedeks moondumine toimub maikuu lõpul, vastu suve. 
Nukkumine toimub vees, koorunud valmik kerkib pinnale ja lendab minema.

 
Harilik surusääsk (Chironomus plumosus

Kalamehed ja akvaristid eristavad väikest ja suurt motõlli. Tegemist on erinevate liikidega: pisikesed vastsed kannavad teadusnimetusi Einfeldia, Procladius jm. 
Väikesed vastsed on kuni 10-12 mm pikkused ja neid kasutatakse peamiselt peibutussöötade lisandina, suured vastsed võivad olla kuni 20-30 mm pikad ning on kasutusel õngesöödana. Müüakse sääsevastseid kalastus- ja zookauplustes, ent vastseid on võimalik ka ise mudast välja pesta.

Kasutamine

Harrastuskalastajad kasutavad sääsevastseid peamiselt jääalusel kalapüügil kirptirgu söödastamisel, kuid see on ka suurepärane suvine sööt. Võistlusõngitsejatele on sääsevastne kärbsetõugu kõrval aga peaaegu asendamatu, leides laialdast kasutamist nii õngesöödana kui ka peibutussööda koostisosana. Maades, kus võistlusõngitsemine on tehniliselt peensusteni välja arendatud (näiteks Prantsusmaa, Saksamaa jm.), kasutatakse sääsetõuku kalade peibutamisel väga laialdaselt ja erinevates kombinatsioonides, sageli moodustab ta vette visatavast söödast ligi poole.


 
Konksu söödastamiseks sääsevastsega on mitu moodust. Kõige tavalisem on nende konksu otsa panemine peast, kusjuures konksu teravik torgatakse läbi esimesest lülist pea suunas – nii ei jookse tõuk tühjaks. Selliselt kinnitatakse konksu külge 2-5 sääsetõuku, mida vees mängitades tekib mulje elava liikumisega puntrast. Võib kasutada ka kinnitamist nii peast kui sabast, nö rõngana – sel juhul viiakse konksuteravik alguses risti läbi viimase ning seejärel läbi esimese lüli, jällegi suunaga pea poole. Kuna sääsetõuk on õrn, ei tohi nendega konksu söödastada nagu vihmaussidega, muutes nad vägivaldselt selgroogseteks, so ajada neid konksu otsa peast sabani – nii jookseb väärtuslik õngesööt ühe hetkega tühjaks veel enne kui vette kalu ahvatlema jõuab.

Reegliks on, et parema võtu korral võib konksul olla ka rohkem vastseid, kehva võtu korral on aga ühest küllalt. Eriti kehva võtu korral näpistatakse sel ühelgi saba lühemaks või pannakse ta konksule rõngana.

Pisikese sääsevastse peenele konksule torkamine on täpsust ja head silmanägemist nõudev toiming: sääsevastne pannakse sõrmele ja konksu teravik torgatakse sellest läbi. Vanem kalamees peab seejuures tavaliselt ka prille kasutama. 

Konksu teraviku peitmine ei ole sääsetõuguga püüdmise juures vajalik, kuid kasutada tuleb väikeseid, peenikesi, keemiliselt terituvad õngekonkse – sellistega väldime tõukude kiiret tühjaksjooksmist. 

Võrreldes kärbsetõuguga ongi sääsevastsel üks oluline puudus – õrnus. Oma õrnuse tõttu ei ole sääsetõuk sobilik sööt tonkapüügil.
 
Siiski pole ka sääsetõuk see surmkindel õngesööt — motõll ei pruugi "töötada" veekogudel, kus on vähe muda ja sääsevastne kaladele toiduna võõras. Esineb ka päevi, mil kala võtt on väga loid ja ta justkui ei viitsi pisikese sääsevastse pärast suud üldse lahti teha, vaid eelistab sellele suuremat sõnniku- või mullaussi. 

Säilitamine

Sääsevastseid on võimalik säilitada mitut moodi. Oluline on meeles pidada, et suvel tuleb neid kaitsta liigse kuumuse ja talvel külmumise eest.
 
Vastseid võib hoida niiske riidelapi või soosambla vahel või niiskesse ajalehe-paberisse pakituna (kaks viimast sobivad ka pikaajalisemaks säilitamiseks), aga ka segatuna kasutatud teelehtedega, jahedamas kohas. Säilitamise juures tuleb aeg-ajalt kontrollida, et vastseid ümbritsev materjal ikka niiske oleks ning poleks riknemise märke. Riknemist tuleb ette siis, kui õhk sääsetõukudele ligi ei pääse.
 
Vastseid saab pikemalt säilitada ka avaramas klaaspurgis vee sees ja külmkapis, kuid vastsete kiht purgi põhjal ei tohiks olla paksem kui 10 mm ning vett tuleks iga paari päeva tagant vahetada. Seejuures tuleks uut vett purki valada läbi sõela, et vesi paremini rikastuks hapnikuga. 

Vastseid võib hoida kapronsuka sees vesikempsu loputuskastis, kuid sukas peaks neile jääma piisavalt ujumisruumi.

Hankimine

Sääsevastseid saab osta kalastus- või zookauplusest, kuid kusagil kaugel ja kaua kalal olles võib meil olla tarvis neid otse veekogust hankida.

Vastse elupaik on põhjamudas, täpsemalt selle pealmises kihis. Sõelumisel läbi osaliselt vees asuva peenesilmalise võrgu nõrgub muda vette, sääsevastsed jäävad aga sõelale. Seejärel tõstetakse sõel umbes minutiks-paariks veest välja ning uuesti vette vajutamisel tõusevad kõlbulikud, tahenenud vastsed pinnale, kust neid kogutakse.  Tulemusi annab ka vedela põhjamudaga täidetud ämbri soojendamine lõkke kohal. Sääsetõugud ronivad mudast pinnale, kust neid on võimalik korjata.

Võib ka võtta tüki jämedama silmaga marlit, panna sellesse väikseid kala- või lihatükke ja üks kivi ning lasta marlikott nööri otsas ööpäevaks veekogu põhjale. Välja tõstes peaks kotis olema ka paras ports sääsevastseid. Suuremaid vastseid saab pisikestest eraldada selliselt, et vastsed pannakse väikeste aukudega sõela, sõel aga osaliselt vette: väikesed vastsed ronivad seepeale läbi aukude sõelast välja.

Kehvast olukorrast võib meid välja päästa ka see, kui meil on kaasas kunst-sääsevastseid
Vt Kunst-sääsevastneVaata artiklit: 1802

Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Surusääsklased
V.Korþets, Õngitsemine. Tln., 2003




Hotmedia.ee