Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Ruhijärv (Ruhja järv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Ruhijärv, ka Ruhja järv


Viljandimaal, Karksi  vallas, Äriküla ja Lilli külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu.
Järve suubuvad Lilli oja, Lilli pealraav ja Vedame oja; järvest lähtub Ruhja jõgi

Veepeegel 87,5 ha, saared 0,1 ha, pindala kokku 87,6 ha; kaldajoon 6578 m, pikkus 2630 m, laius 540 m, keskmine sügavus 2,9 m, suurim sügavus 6,8 m. Veevahetus 5 korda aastas.

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6431355  58°0'51" N 
589670  25°31'1" E 

Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistumata; kalgiveeline segatoiteline
KKR kood: VEE2099300

lant318 - Ruhijärv  2009
Ruhijärv. Foto: Teet Aavik (Kalale.ee)

Asub Viljandi maakonnas, Lillist 1,5 km loode pool, Sakala kõrgustiku lõunanõlval, põhjaloode-lõunakagu suunalises madalas orus, umbes 78 m meretasemest kõrgemal. Järve pindala oli 1952. a. 99,6 ha, suurim sügavus 6,8 m (keskmine sügavus 2,9 m). Veetaseme alandamine 1 m võrra 1960. a. paiku vähendas järve pindala ja sügavust. Järve ümbritsevad põllud ja talud, metsad ja heinamaad. Kaldad on enamasti lausad, liivased või turbased. Põhi on kalda ääres enamasti liivane, sügavamal mudane.

Läbivool järvest on nõrk. Kollakaspruuni värvusega vesi on keskmise läbipaistvusega (1,1-2,6 m), hästi segunev ja soojenev. Taimeliike oli 1957. a. keskmiselt (20), kuid taimestik kattis vaid 1/5 järvepinnast. Suvine sinivetikate õitsemine on tavaline nähtus. Zooplanktonit on samuti keskmisel hulgal, sisaldab ka ühte haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku on vähe. A. Järvekülg on leidnud haruldase karpvähilise (Candona compressa). Nähtavasti esineb järves ka haruldast järvepalli.

Kalastikus esinevad latikas, koha (1971. a. saadi isegi üks 87 cm pikkune ja 5,58 kg raskune isend), särg, ahven, haug, roosärg, kiisk, nurg ja hink. Leiduvat lutsu, kokre, vingerjat, rünti ja angerjat.

Leidub vähki. Järves elab ondatra.

Latika-koha järv, kaunis maastikuelement, kasutatav puhkuse- ja ujumiskohana.

Muistendi järgi on Ruhijärv tulnud pilve kujul Ruhja linna lähedalt.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esinevad särg, ahven, haug, latikas, linask, koha, roosärg, kiisk, nurg, angerjas, luts, rünt, harvemini koger. Autoga ligipääes lõunapoolselt kaldalt. Kalapüük peamiselt paadist. Kaldalt püügikohti vähe. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Ruhijärve ääres asub RMK lõkkekoht (Karksi-Nuia - Lilli mnt poolsel kaldapealsel): parklad 10 autole, kattega lõkkekoht, katusealune, käimla, telkimisvõimalus.

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee
http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/sakala-puhkeala/1532