Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Räimi järv, ka Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv

Valgamaal, Taheva vallas, Laanemetsa küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu.

Pindala 9,6 ha, kaldajoon 1156 m, pikkus 410 m, laius 335 m

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6392544  57°39'15" N 
636302  26°16'59" E 

Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline; rohketoiteline
KKR kood: VEE2149720

Ovaalse kujuga 9 ha suurune järv Laanemetsas; ta sügavus on kuni 5 m (sellest puhast vett 3,5 m). Järve ümbritseb metsaring, ainult kaugemal loode- ja idaküljes leidub põldu. Kõige kõvem ja liivasem on idakallas. Siinne liivarand olevat omal ajal rajatud mõisniku käsul. Põhjakallas on rabastunud. Seal paikneb umbes 100 m kaugusel väike taimerikas satelliitjärveke. Sügavamal on põhi kaetud halli mudaga.

Sademete veest toituv umbjärv. Kollakasroheline vesi on vähe läbipaistev (0,5-1,3 m). Olulist temperatuurikihistust järves ei ole, kuigi hapnik asendub väävelvesinikuga juba 3 m sügavusel. Mõnel talvel on järv jäänud ummuksile.

1974. a. oli taimestikku võrdlemisi vähe. Vee vähese läbipaistvuse tõttu puudus veesisene taimestik täielikult. Fütoplanktonit leidub järves rohkesti, zooplanktonit on vähe.

Kaladest on põhiasukateks koger ja mudamaim. Peale rohkearvulise kogre oli 1974. a. mõningal hulgal ahvenat ja särge. Kunagi varem olnud järves jõevähki.

On näha ondatra tegutsemise jälgi.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Särg, ahven, haug, linask, koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee