Pühajärv (Otepää Pühajärv)
Valgamaal, Otepää vallas, Otepää vallasisese linna, Nüpli, Pühajärve ning Sihva külade juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6434871 |
58°1'52" N |
|
Y |
645059 |
26°27'20" E |
Vesikond: Koiva vesikond – Mustjõe alamvesikond
Veepeegli pindala 290,7 ha, saarte pindala 7,6 ha, pindala kokku 298,3, keskmine sügavus 4,3 m, suurim sügavus 8,5 m, pikkus 3 540 m, laius 1 650 m, kaldajoone pikkus 16 322 m
Valgala pindala 44 km2, veevahetus 1 korda aastas
Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline
Registri kood VEE2105300
Põhjakirde-lõunaedela suunas piklik järv Otepää linnast 3 km edela pool, 115 m kõrgusel merepinnast. Eestimaa kauneimaid järvi.
Järve ümbruses vahelduvad kõrged moreenkuplid lamedate kühmude ja lavadega.
Silmapaistvamad kõrgendikud on Nüpli mägi ida pool, Hobustemägi lõuna pool ja
Kitsemägi lääne pool. Kõrgemad alad on enamasti kaetud metsaga, madalamad
põllustatud. Järve põhja- ja kirdekaldal asub põline Pühajärve park, läheduses
puhkekodu, restoran, rand koos kohvikuga, paadisadam jm. Kallastel on mitmeid
talusid ja suvilaid. Pühajärve kaldad on enamasti järsud, kerkides järvepinnast
kuni 7,7 m kõrgusele, enamasti liivased ja kruusased. Kaldavööde on enamasti
kruusane või liivane, sügavamal katab põhja kuni 5,5 m paksune hallikasmusta muda
kiht. On ka kivist põhja.
Pühajärve muudavad maaliliseks arvukad lahed ja käärud ning metsased saared.
Lahtedest on suuremad Mõisalaht järve põhjaosas, Sulaoja, Vana-Kolga ja
Uue-Kolga laht idas, Poslovitsa käär, Saare laht ja Juusa käärud lõunas ning
Kangru laht läänes. Poolsaartest on suuremad Pikk-kkolk ja Majakolk (endine
saar) idas, Saare poolsaar lõunas ning Angunina läänes. Saartest asuvad
põhjaosas kahest saarest liitunud Sõsarsaared, lõunas Kloostrisaar (Kuuse- ehk
Sõõriksaar), Suur Lepasaar (Pinu- ehk Innusaar) ja Väike Lepasaar, kõik kokku
pindalaga 8 ha.
Pühajärv on üsna hea läbivooluga (vesi vahetub 13 kuu jooksul). Järvel on neli
suuremat sissevoolu: Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja ja Mülke oja -
lisaks väiksemaid kraave ning kaldaallikaid (eriti järve idakaldal). Järve
lõunasopist algab Väike-Emajõgi.
Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev
(1-1,7 m), talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb
suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem.
Taimestik hõivas 1951 a. umbes 1/4 järvest ning oli erakordselt liigirikas (34
liiki).
Pühajärve kalafauna on õige liigirikas.
Domineerib latikas, palju leidub linaskit, roosärge ja haugi. Esinevad särg,
ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Olevat ka nurgu, säinast ja rünti.
Järvest on saadud suuri, 87 cm pikkusi ja 5,78 kg raskusi kohasid. 19. sajandil
oli hea vähijärv. Hilisemate vähikatkude tagajärjel kannatanud vähistik pole
enam toibunud.
Linnustik ei ole kuigi rikkalik. Iseloomulik haudelind on tuttpütt, pesitsevad
veel vihitaja, sinikaelpart, ja kõrkja-roolind. Sagedased toitekülalised on
hallhaigur, kalakajaks ja jõgitiir.
Pühajärv on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele meie kirjanikele ja kunstnikele.
Kaunis vaade avaneb järvele Hobustemäe vaatetornist. Ka folklooris on Pühajärv
tähtsal kohal. Ta olevat langenud taevast, tulnud pühapäeval, tekkinud leinava
lese pisaraist, kelle sõjas langenud viie poja kalmuküngasteks olevat Pühajärve
saared jne.
Liivimaa maarevisjoni andmeil on Pühajärve mõis 17. sajandi algul kuulunud
Eesti päritoluga aadlikule Johann Uexküllile. Pühajärvega on seotud ka 1841. a.
talurahva ülestõus, nn. Pühajärve sõda. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Esinevad särg, ahven, haug, viidikas, latikas, kiisk, harvemini linask, angerjas, luts, roosärg, koger, koha. Töötab paadilaenutus. "Pühajärve Kuldkala" toimumispaik. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/