Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Puukala (Kuusamo puukala)

Puukala, Kuusamo puukala


Ruumilise kehaga lant, mille tootjaks on Kuusamon Uistin OY.

Selle landi lugu ulatub USA-sse eelmise sajandi esimesse veerandisse. Aastal 1925 esitles E.A. Pflueger Company uut lanti Pal-o-mine (3 ¼” ja ½ oz, 2 kolmikut); 1932 tehti sellest pisem versioon (2 ¾”, 1/3 oz); 1934 kaheosaline (jointed) versioon (4 ¼”, ¾ oz), edaspidi veelgi versioone, kuni Pflueger läks 1966. aastal Shakespeare omandusse. Tänapäeval on vanad Pal-o-mine´d hinnatud kollektsionääride poolt.

      

Landimudeli Pal-o-mine eripäraks oli selle ninamik, millest oli “lõug” välja lõigatud ja selle asemele pandud V-kujuline metallist sukeldusnokk.

Eelmise sajandi kolmekümnendatel ei kaitstud tootjaõigusi veel nii kiivalt nagu tänapäeval ning Soomes hakkas Pal-o-mine jäljendavaid lante valmistama tollane ettevõte Tammer Uistin, järgmisena Tarmo Lausamo, kellelt Kuusamon Uistin OY ostis tootjaõigused ning tõi esimesed Kuusamo Puukalad landiturule 1969. aastal. Lanti valmistati kahes suuruses: 85 mm ja 110 mm. Landid osutusid menukaiks.

Kuusamo Puukala valmistatakse põhja- ehk polaar- ehk punamännist (soome k punahonka). Väga aeglaselt kasvav puu on väga tihe, vananedes ei muutu selle pind aga tumedaks, vaid punakaks.

Puukala on kasutatud lõhejõgedel, esmajoones Tenol, ning sellega on lõhesid saadud, kuid veelgi edukamaks on Puukala osutunud haugilandina merepüügil.

Puukala omamäng on loiuvõitu ning seda ei saa pidada klassikaliseks, tihedate võngetega vabinalandiks. Puukala nõuab kalamehe poolt keskendunud mängitamist, mis sarnaneb nüüdisaegse jerkimisega: järsud, kuid lühikesed sööstud vaheldugu pausidega.

Vahel peetakse Puukala tema laisa loomuse pärast vaid varakevade ja hilissügise landiks, st külmavee-landiks, kuid teatud oludes võib Puukala olla hauginoppijaks ka südasuvel. Puukala tasub nööri otsa siduda siis, kui teised landi kala ei too. See on esmajoones suurhaugide peibutis. 


Juha Jormanaineni raamatus “50 parasta uistinta kautta aikojen” on Kuusamo Puukala kohal nr 39.