Pruunvetikad (Phaeophyceae)

 Laminaria

Vetikate klass, mis kuulub heterokondide (stramenopiilide) hõimkonda; umbes 265 perekonda ja 1500–2000 liiki. 

Pruunvetikate kuju on küllaltki varieeruv – mõned liigid meenutavad välimuselt kõrgemaid taimi. Nad on rannavete asukad, kes kinnituvad kaljusele või kivisele merepõhjale risoidide või haardkettaga.

Pruunvetikate värvus võib olla oliivrohelisest tumepruunini. Seda põhjustavad pruunvetikate rakkudes leiduvad iseloomulikud pigmendid – fükoksantiin ja teised ksantofüllid. Lisaks nendele esinevad rakkudes ka karotinoidid ning muidugi klorofüll. Pruunvetikate rakkude omapärasteks moodustisteks on füsoodid. Need on vakuoolid, mis sisaldavad parkaineid (tanniine).

 

Valdavad jahedate ja külmade merede põhjaelanikud. Massilise leviku piiriks on 6-15 m. Selge ja läbipaistva vee korral kasvavad pruunvetikad veel 20-30 meetri sügavusel. Laugja põhjaga mere puhul võib pruunvetikate kasvuala ulatuda rannast  5-10 km kaugusele. Troopilistes ja soojades meredes esinevad pruunvetikad harvem. Üks neist on mariadru (Sargassum), mis moodustab Atlandi ookeanis Sargasso meres tiheda ujuva massi. Selle vetikaliigi järgi ongi see meri oma nime saanud.

Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt suurel hulgal joodi ja teisi mikroelemente, seepärast kasutatakse neid söödajahu valmistamiseks. Värskeid ja komposteeritud pruunvetikaid tarbitakse väetisena.

Iidsetest aegadest alates kasutatakse pruunvetikaid meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral. Pruunvetikatest valmistatakse preparaate, mis soodustavad radioaktiivsete ainete väljutamist organismist.

Osad pruunvetikad, peaasjalikult lehtadru Laminaria ja lähedased perekonnad, on üsna olulise majandusliku tähtsusega - neid korjatakse nii loodusest kui kasvatatakse kunstlikult (marikultuurid). Aastane saak on umbes kaks miljonit tonni märgkaalus (võrdle - Läänemere aastane kalapüük on ca 1 milj. tonni), sellest 1,3 miljonit moodustab Hiina rannikul kasvatatav Laminaria. 

Jaapanis kultiveeritakse perekonda Laminaria ja teist lähedast perekonda Undaria ning lisaks kogutakse ka looduslikult kasvavaid pruunvetikaid. 

Pruunvetikate negatiivseks omaduseks on inimese seisukohalt pealiskasvude moodustamine erinevatel veealustel ehitistel ning paatidel ja laevadel.

Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru Fucus vesiculosus, mis kasvab ka Läänemeres.