Porkuni järved

Neljast paisjärvest koosnev järverühm, mida käsitetakse ka üheainsa järvena, Porkuni järvena.

Suurjärv 36 ha, 2,8 m sügav; 

Aiajärv 1 ha; 

Iiri järv 0,3 ha; 

Alumine järv ehk Väikejärv 1,9 ha, 1,9 m sügav. 

Järvi eraldavad üksteisest teetammid ning järved ümbritsevad Lossisaart. Saarel paiknevad Porkuni linnuse varemed ja Porkuni loss.  

Rohkesti leidub ujuvaid saari. 

Suurjärve pôhja katab järvelubi. Järved toituvad peamiselt allikatest, mis pôhjustavad järvede vee rekordilist lämmastikusisaldust. 

Allika kohti on palju, neist enamus on järve keskosas. Tuntumad on kaldalähedased allikad Kaisaallikas ja Külmaallikas, millede kohta on rahvajutte.

Allikate vooluhulk kôigub suurtes piirides. Veerikkal ajal ulatub väljavool järvest mitmesaja liitrini sekundis, erakordselt veevaesel ajal äravool katkeb ja Suurjärv jääb kuivaks. Järvestiku helerohelises vees leidub haruldasi planktereid, erakordselt rikkalik on järve linnustik, milles rohkesti haruldasi linde (tait, hallpôsk-pütt jt.). Kalastik väga muutliku koosseisuga (sagedasti koger, ahven ja haug).

Porkuni oosidel ja järvedel on aja- ja kultuurilooline tähtsus, mis esijoones seotud järvesaarel asunud eestlaste muinaslinna, Porkuni linnusega ja Porkuni lahinguga (21. sept. 1944).

Porkuni järve ujuvad saared on pôhjustanud legende, mida loomingus kasutanud M.Under, O.W. Masing, Fr.R. Kreutzwald jt.

Vt ka Porkuni järv

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/