Porkuni järv

Lääne-Virumaal, Tamsalu ning Väike-Maarja valdades, Porkuni ja Kännuküla külade juures asuv avalik järv

Järvest saab alguse Valgejõgi

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Veepeegli pindala 44,6 ha, saarte pindala 1,3 ha, pindala kokku 45,9 ha, keskmine sügavus 2 m, suurim sügavus 2,5 m, pikkus 2 000 m, laius 430 m

Valgala pindala 43,6 km², veevahetus 15 korda aastas

Väga kareda veega järv, allikatoiteline

Registri kood VEE2033500

 Foto: Porkuni Paemuuseum

Porkuni järv on Väike-Maarjast 5,5 km loode pool Porkuni ürgorus asuv loode-kagusuunaline kaunis järv.

Veekogu on suuremalt osalt loodud tehislikult paisutamise teel. Järv on neljaosaline - suurim ja kõrgeima veetasemega on kagupoolne osa, ligi 36 ha suurune Suurjärv. Veetaseme kõrguselt järgmine on umbes 1 ha suurune Aiajärv, mis asub järve keskel olevast suurest Lossijärvest lääne pool, sellele järgneb mõne kümnendiku hektari suurune Iiri järv. Kõige madalama veetasemega on Iiri järvest "Armuvalusillaga" eraldatud 4 ha suurune loodepoolne järveosa, nn. Alumine järv, milles asub ilus paarikumne meetrise ümbermõõduga saareke lehtpuudega. Suurem (umbes 1 ha) okasmetsaga saar on järve kaguosas, samas on teisigi saarekesi (neist enamik ujuvaid) ja poolsaari. Järve osi eraldavad üksteisest teetammid ja järve keskel olev Lossisaar. Järve kalad on soostunud ja mudased, ainult kirdekallas on kõrge ja kõva, ujula piirkonnas isegi liivane. Kirdekaldal on põline park, järvel oleval suurel saarel nägus Porkuni loss, mujalt ümbritsevad järve heinamaad, orunõlvadel kasvab mets. Aeg-ajalt leidub järves arvukalt ujuvaid saari, mis on moodustunud lahtirebitud õõtsikutükkidest ja osutuvad veelindudele soodsateks pesitsuspaikadeks.

Peamiselt allikatest toituv järv on Valgejõe lähe. Vesi on heleroheline, põhjani (2,8 m) läbipaistev ning hästi segunev. Ainult Alumises järves muutub vesi suvel väga roheliseks ja vähe läbipaistvaks.

Järve taimestik oli 1967 ja 1972 a. rohke, kuid liigivaene (umbes 12).

Enne järve kuivajsjäämist 1965. a. domineeris kalastikus koger, esinesid ahven ja haug. Hiljem olnud kalu vähe. 1974 a. oli kõige ohtramalt kokre, järgnesid ahven ja lepamaim (suurte parvedena Iiri ja Alumises järves).

Porkuni järv kuulub tüübilt punapea-vardi järvede hulka ning on linnujärvena erakordselt huvitav. Seal pesitseb väga rohkesti (umbes 35 paari) hallpõsk-pütte, lauke (vesikanu), punapeavarte ja tuttvarte, rästasroolinde, rootsiitsitajaid jt. linde (kokku 14 liiki). Nende seas meil haruldane tait (tiigikana).

Porkuni järv on ka aja- ja kultuuriloolise tähtsusega. Oletatakse, et järvesaarel asunud linnuse (asutatud 1479) asemel on varem olnud eestlaste muinaslinn. Rahvasuu räägib ka taanlaste tulekust laevadega mööda Valgejõge ja Taaniorgu Porkuni alla. Legendi järvest on oma loomingus kasutanud M. Under, O. W. masing, Fr. R. Kreutzwald ja J. Barbarus. II maailmasõja ajal 21. 09. 1944 peeti Porkuni all üks viimastest veristest lahingutest Eesti mandril. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Ahven, haug, särg, linask. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks: