Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Piigandi järv, ka Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv

Põlvamaal, Kanepi vallas, Heisri ning Piigandi külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6433908

58°0'56" N

Y

664460

26°46'59" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 44,2 ha, keskmine sügavus 6,2 m, suurim sügavus 25,3 m, pikkus 1 950 m, laius 400 m, maht 2 597 tuh m3, kaldajoone pikkus 4 391 m

Valgala pindala 3 km2, veevahetus 0,3 korda aastas

Pehme- ja heledaveeline järv, vähetoiteline

Registri kood VEE2108400

Noorkuu kujuga kirde-edelasuunaline järv, kauneim veekogu ümbruskonnas, Kanepist 2,5 km põhjakirde pool.

Sügavaim koht on järve kõige laiemas osas, lähemal kagukaldale. Kaldad on järsud ja tõusevad kõrgele (oru veerud on kuni 20 m kõrgused), eriti järve kirdeosas. Ka vesi süveneb väga kiiresti. Ida poolt, aga ka edelast raamib järve mets, kagukaldadl, endise mõisa kohal kasvavad sihvakad nulud. Mujal on niidud, põõsastikud ja põllud. Perv on kõva ja enamasti liivane, loodes veidi sootunud. Ka sügavamal on põhi suhteliselt kõva ja mudavaene, mudasem on ainult järve otstes.

Kuival suvel (kui Vähkjärve viiv kraav kuivab) praktiliselt umbjärv. Sisse tuleb väike oja kirdest, on ka põhjaallikaid (näiteks suur allikas mõisa kohal).

Vesi on suvel tugevasti kihistunud. Piigandi vesi on heleroheline kuni rohekaskollane ja kogu aasta jooksul väga läbipaistev - suvel 3,2-4,6 m, talvel 3,1-5,8 m.

Taimestikult on järv vaene, liike keskmiselt (16).

Kaladest esinevad Piigandi järves särg, latikas, ahven, haug, kiisk, nurg, linask, roosärg, angerjas ja vingerjas. Kalamehed kurdavad, et liiga selge vee tõttu ei saavat kala kätte.

Järv on tuntud oma vähirikkuse poolest.

Rahvamuistendi järgi on Piigandi järve põhjas uputatud kirik, mille torninukk olevat selge ilmaga veel praegugi nähtav. Võib-olla on järves tõesti mõni vaiehitis.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Särg, ahven, haug. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/