Paukjärv

Harjumaal, Kuusalu vallas Koitjärve küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu

Veepeegel 8,7 ha, pikkus 490 m, laius 360 m, suurim sügavus 10,3 m, kaldajoone pikkus 1473 m

Pehme- ja heledaveeline, vähetoiteline

Kuulub reostustundlike veekogude nimekirja

Registrikood: VEE2006900

 Foto: talire

Põhiliselt Aegviidu-Paukjärve oostiku läänepoolsel küljel olev järv, mille pindala on 8,6 ha, suurim sügavus 11,1 m; keskmine sügavus 5,9 m. Vesi süveneb järsult. Järve raamivad valgusrikka männimetsaga kaetud künkad, ainult edelakallas on madalam. Perv on peaaegu kõikjal kõva, liivane minaraalmaa laskub otse vette. Järve loodenurgas on ujula jäänused, kaldal hoonete vundamendid; need annavad tunnistust, et järve on kunagi intensiivselt puhkekohana kasutatud. Lõunakalda lähedal on saar, kus kasvavad haavad, lepad ja pisike männike. Kaldavööde on liivane, 3-4 m sügavusel lasub pruunikas limatombuline sapropeel, sügavamal kuni 2 m paksune rohekaspruuni haisva sapropeeli kiht. Vees leidub palju ronte.

Umbjärv, mis näib toituvat peamiselt sademete veest.

Järve taimestik erakordselt vaene. Kaladest on valdav ahven, leidub ka särge ja haugi. Kirjanik A. H. Tammsaare olevat siit 1907. a. püüdnud paarinaelase haugi. Sisse on lastud hõbekokre.

Koos Paukjärvega vajavad kaitset oma tänaseni säilinud oma loodusliku ilme tõttu Paukjärvest 200 m ja 500 m kagu pool asuvad vähetoitelised Liivjärv ja Umerikjärv; eriti viimane kui ainus haruldase vahelduvõielise vesikuuse leiukoht Põhja-Eestis ning T. Reinvaldi andmeil kui sügavaim järv Põhja-Eestis (15 m). Sügav olevat ka läheduses olev Kaasikjärv.

Paukjärv ja tema ümbrus, eriti põhjakaldal olevalt oosilt vaadelduna, pakub suurt esteetilist naudingut.

Paukjärve maastik olevat inspireerinud meie kirjandusklassikut A. H. Tammsaaret "Kõrboja peremehe" loomisel. Ühes "Päevalehe" numbris 1915. a. annab Tammsaare kauni kirjelduse Paukjärvest ja põhja pool olevast Kolga rabast. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/