Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Pärimus: Võhandu jõgi (Pühajõgi)
Pühajõe kättemaks
Innevanastõ kutsuti Võhandu vai Voo jõkõ Pühajões. Ku jõele ehitädi veski Sõmmõrpalu mõisan, sõs vesi nõssi üle pervi ja lahksõ veski är'. Ku kiäki läts jõe vett reostama, sõs jõgi massõ kätte ja kas uput või vaivas süüdläse surnus.
EKRK I 19, 213 (140) < Urvaste khk., Sõmerpalu khk., Kurenurme k. - Arkaadi Reigo < August Koobak, 70 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2008
Muiste peeti Võhandu jõge pühaks, sest seal pidanud elama vetehaldjas. Mis vetehaldjale ei meeldinud, seda ei tohtinud rahvas teha. Kord hakanud üks mõisnik Harjumäe külje alla jõele veskit ehitama. Kui veski valmis, olnud suur viljaikaldus. Rahvas arvanud, et vetehaldjas ei tahtnud, et püha jõe voolu takistati ja saatis rahvale karistuseks viljaikalduse. Hakatud nõu pidama, kuidas veskist lahti saada. Ühel ööl kogunenud külaelanikud kokku ja lõhkunud veski maha ning kandnud kivid laiali. Kui mõisnik sellest teada saanud, läinud ta väga vihaseks ning käskinud veski uuesti üles ehitada. See aga ei õnnestunud, sest kõik see, mis päeval ehitati, lammutati öösel talupoegade poolt. Veski ase on veel praegugi Harjumäe juures jões näha. Seal on jões palju kive. Veel praegugi nimetatakse Võhandu ülemjooksu kuni Vagula järveni Pühajõeks.
EKRK III 19, 18 < Urvaste khk., Sõmerpalu v., Osula k. - Toomas Lokk < Hilda Iher, 66 a. (1983)
Saladuslik keeris Võhandu jõe harus
Võhandu jõe haru, mis voolab Räpina luteri kiriku kalmistu tagant läbi, on seotud salapärase näkilooga. Sealt tulnud kaks noormeest S. Parmask ja Taani Võikov üle. Nad sõudnud kiiresti ja olnudki varsti üle saamas, kuid veekeeris löönud paadi ümber ja nad kukkunud vette. Ja korraga hakatud neid põhja kiskuma. Ei olla aidanud ujumine ega midagi ja nad olla uppunud. Sinna pole mitte need uppunud, vaid ka paljud teised. Jutustuste järgi on sinna uppunud ligi 10 inimest.
Kui kaldalt vaatad, siis on see koht väga vaikne. Kui aga mõni part või luik sinna kohta jõuab, kistakse ta kohe vee põhja. Arvatakse, et sääl on näkk, kes alatasa hingi püüab.
ERA II 245, 557/8 (3) < Räpina khk., Räpina v., Raigla k., Tamme t. - Felix Kohus, Räpina algkooli õpilane < Ella Kohus, 30 a. (1939) Redigeeris USN
Allikas: