Otsingu tulemused:

1. Ülemiste järve soldat (pärimus)
2. Abinõusid kalaõnne kindlustamiseks (pärimus, maagia; Loorits)
3. Adeni puurangerjas (Ariosoma nigrimanum)
4. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
5. ahven pärimuses
6. Andmata ohvriand (pärimus; Loorits)
7. Angerjas (pärimus)
8. Autrimpus (preisi merejumal)
9. Blanšeerimine
10. Deglasseerimine (kokandus)
11. Ebausku ühenduses paadi ja laevaga (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
12. Emajõe ja Virtsjärve sündimine (pärimus; Eisen)
13. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
14. Emulgeerimine
15. Endla järve tekkimine (pärimus; Eisen)
16. Fileerimine
17. Fileerimine (haug)
18. Fileerimine (lest)
19. Fileerimine (räim)
20. Fileerimine (särg, roosärg, nurg, teiv)
21. Filtreerimine ehk filtrimine
22. Flambeerimine
23. Fossegrim / Grim / Strömkarlen (viiuldav veevaim Skandinaavia folklooris)
24. Friteerimine (valmistusviis)
25. Glisseerimine
26. Gratineerimine
27. Grimaldi peegelkõht (Monacoa grimaldii)
28. Hülged kalurite paadi taha nõiutud (pärimus, maagia; Loorits)
29. Habemureen (Cirrimaxilla formosa)
30. Haldjad laevas (pärimus; Eisen)
31. Halli ja Kuningvere järve tekkimine (pärimus; Eisen)
32. Harilik koolmekala (Erimyzon sucetta)
33. Haug komi pärimuses
34. Haug pärimuses
35. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
36. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
37. Haugist handi pärimuses
38. Hiidlase kolm sõlme (pärimus; Eisen)
39. Hiidlased Pärnu rannas kalastamas (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
40. Hiidlased teevad tuult (pärimus; Loorits)
41. Hiidlaste kuldkala (Pärimus Kalana kabelist)
42. Hiidlaste tohuselkäigust (pärimus, vanapagan, tont; Loorits)
43. Hiiu torupillimees mererahva pulmas (pärimus; Loorits)
44. Hobuseohver veejumalaile (pärimus; Loorits)
45. Ida-koolmekala (Erimyzon oblongus
46. Iga aasta inimpää järve (pärimus; Peipsi)
47. Ikepera järv (pärimus)
48. Inimene-kala nivhi pärimuses
49. Inimohver järvele (pärimus; Peipsi)
50. Itrimobe (ürgne mereolend Madagaskari mütoloogias)
51. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
52. Järve kinnikasvamine vee roojastamise tõttu (pärimus; Loorits)
53. Järvevee roojastamine (pärimus, lapse tagumik + tölpsaba; Loorits)
54. Jõevähk pärimuses
55. Jõuluaegsed vetehaldjad (olendid komi pärimuses)
56. Jaaniõhtused juhtumised (näkipärimus; Eisen)
57. Kaevuhaldjas (olend komi pärimuses)
58. Kahala järve tekkimine (pärimus)
59. Kaijin (humanoidne mereolend jaapani pärimuses)
60. Kalaõnne äravõtmine konnaga (pärimus; Loorits)
61. Kalaõnne kogumine (pärimus; Loorits)
62. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
63. Kalakuningad (pärimus, Peipsi)
64. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
65. Kalastamisest Ristil (pärimus, kuldkala; Loorits)
66. Kalatont ajab kalu mõrda (pärimus; Loorits)
67. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
68. Kama jõe sünd (komi pärimus)
69. Kare sõnnrai (Aetomylaeus asperrimus)
70. Karujärve tekkimine (pärimus; Eisen)
71. Kave läte Puhja-Kavildas (pärimus; Eisen
72. Kiisk (pärimus)
73. Kirikhärra jõge õnnistamas (pärimus; Loorits)
74. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
75. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
76. Kolmlaik-uuranguangerjas (Bathycongrus trimaculatus)
77. Kolmtäpp-aafrikaparrak (Enteromius trimaculatus)
78. Koolme-tampikoteibikud (Tampichthys erimyzonops)
79. Koolmekalad (Erimyzon)
80. Korallmees Haipuka (pärimus Markiisisaartel)
81. Krimmi hink (Cobitis taurica)
82. Krimmi pardkala (Barbus tauricus)
83. Krimmi rünt (Gobio krymensis)
84. Krimmi tippviidikas (Alburnoides maculatus)
85. Krimmi viidikas (Alburnus mentoides)
86. Kruusa-pardturbik (Erimystax x-punctatus)
87. Kudas kalad Tammetalu järvest ära kadusivad (pärimus; Eisen)
88. Kudas vähid Sausti jõest ära kadusivad (pärimus; Eisen)
89. Kuhu jäi vaarao sõjavägi (pärimus; Loorits)
90. Kuningvere järv (pärimus)
91. Kurat keelab kalu „sepale“ viia (liivi pärimuslugu)
92. Kuremaa järve roojastamine (pärimus; Eisen)
93. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
94. Lääne-koolmekala (Erimyzon claviformis)
95. Lõhkhuul-imikarp (Catostomus rimiculus)
96. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
97. Laiguline köbertrulling (Triplophysa laterimaculata)
98. Laiguline nivaell (Niwaella laterimaculata)
99. Laiguline pardturbik (Erimystax insignis)
100. Lapiline käärtrull (Schistura laterimaculata)
101. Lastud laene (pärimus, hall mehike; Eisen)
102. Latikas pärimuses
103. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
104. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
105. Ljubljana draakon (sloveeni pärimus)
106. Losi (hiiglane Samoa pärimuses)
107. Luts (pärimus)
108. Lõhe pärimuses
109. Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituut
110. Matsalumees ja Vigalamees (pärimus, Kasari üleujutused)
111. Megrim (Lepidorhombus whiffiagonis)
112. Megrimid (Lepidorhombus)
113. Mere sügavuse mõõtmine (pärimus; Loorits)
114. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
115. Merehobune (veeolend liivi pärimuses)
116. Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)
117. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
118. Mererohi paadi põhja küljes (pärimus, meretont; Loorits)
119. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
120. Merimadulased (Hydrophiinae)
121. Meritint ja peipsi tint pärimuses
122. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
123. Miks hiidlased Pärnu rannas käivad kala püüdmas (pärimus; Eisen)
124. Muckie (järvekoletis Iirimaal)
125. Muirdris / Sinach / Uath (merekoletis Iirimaal)
126. Murujärv (pärimus; Eisen)
127. must raamat (pärimus)
128. Mustjas väikerai (Rajella nigerrima)
129. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
130. Näki-neiu ennast pesemas (pärimus; Eisen)
131. Näki-neiu laulmine (pärimus; Eisen)
132. Natt ehk nott (veeolend liivi pärimuses)
133. Ningirima (Mesopotaamia jumalanna)
134. Nootkonna omaaegsest kodukorrast (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
135. Nägus hiinatrull (Yunnanilus pulcherrimus)
136. Obra jõe koletis (kohapärimus Poolas)
137. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
138. Ononi (müütiline püüton Ašanti pärimuses; Ghana; Lääne-Aafrika)
139. Ozarki pardturbik (Erimystax harryi)
140. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
141. Pärimus: Õisu järv
142. Pärimus: Helme Valgjärv
143. Pärimus: Otepää Pühajärv
144. Pärimus: Otepää Valgjärv
145. Pärimus: Suurjärv ja Pikkjärv
146. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
147. Paiste / Lig na Paiste / Lig na Baste (draakon Iirimaal)
148. Paneerimine
149. Panga kabel (pärimus; Loorits)
150. Pardturbikud (Erimystax)
151. pareerimine
152. Passeerimine
153. Patrimpus (preisi veejumal)
154. Peipsi järv (pärimus; Eisen)
155. Peipsi nime versioon (pärimus; Eisen)
156. Pikä järv (Rimmi veehoidla)
157. Pikä järv (Rimmi veehoidla)
158. Pisarlaik-rasboora (Rasbora lacrimula)
159. Porimokk-teravsabaangerjas Ophichthus aniptocheilos)
160. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
161. Prossa järve tekkimine (Kalevipoja pärimus, Eisen)
162. Punalaik-käärtrull (Schistura rubrimaculata)
163. Puuhalgude kandmine tuule manamiseks (pärimus; Loorits)
164. Pärimus: Ahijärv (Küti Ahijärv)
165. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
166. Pärimus: Helsejärv
167. Pärimus: Holvandi Kivijärv
168. Pärimus: Jõksi järv
169. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
170. Pärimus: Juudajärv
171. Pärimus: Kaarna järv
172. Pärimus: Kaussjärv
173. Pärimus: Keema järv
174. Pärimus: Kirgjärv
175. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
176. Pärimus: Konnjärv
177. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
178. Pärimus: Kuresoo
179. Pärimus: Külajärv
180. Pärimus: Lanna järv
181. Pärimus: Latsejärv
182. Pärimus: Laugjärv
183. Pärimus: Linnajärv
184. Pärimus: Linnasjärv
185. Pärimus: Lutsu järv
186. Pärimus: Lutsuoja
187. Pärimus: Mõrtsuka järv
188. Pärimus: Majori järv
189. Pärimus: Meelva Järv
190. Pärimus: Mikila järv ja Sepamägi
191. Pärimus: Mustjärv
192. Pärimus: Mädajärv
193. Pärimus: Mähe järv
194. Pärimus: Määstjärv
195. Pärimus: Neitsijärv
196. Pärimus: Näkijärv
197. Pärimus: Paene järv
198. Pärimus: Paenujärv ja Tubinajärv
199. Pärimus: Palujärv
200. Pärimus: Pappjärv
201. Pärimus: Peetri jõe sünd
202. Pärimus: Peratjärv
203. Pärimus: Plaki järv
204. Pärimus: Pullijärv
205. Pärimus: Pärlijõgi
206. Pärimus: Rõuge Suurjärv
207. Pärimus: Rammu saar
208. Pärimus: Rasina järv
209. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
210. Pärimus: Raudjärve kullapütt
211. Pärimus: Rautine järv
212. Pärimus: Sika järv
213. Pärimus: Sirtsi soo
214. Pärimus: Sitajärv
215. Pärimus: Tabina järv
216. Pärimus: Tamula järv
217. Pärimus: Uhtjärv
218. Pärimus: Võhandu jõgi (Pühajõgi)
219. Pärimus: Vagula ja Tamula
220. Pärimus: Vagula järv
221. Pärimus: Verijärv
222. Pärimus: Vihtla järv
223. Pärimus: Virtsjärv
224. Pärimus: Visaku järv
225. Pärimus: Ärnu jõgi / Ristikolga
226. Räimed tagumikus (pärimus; Loorits)
227. Räimepüüdjate kunstid (pärimus, maagia; Loorits)
228. Rimmi järv (Rimmi veehoidla)
229. Säinaste kadumine (pärimus; Loorits)
230. Saarmas handi pärimuses
231. Saarmas itelmeeni pärimuses
232. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
233. Sale pardturbik (Erimystax cahni)
234. Sant-Andruse kabel (pärimus; Loorits)
235. Siilrai (Urogymnus asperrimus)
236. Silmaallikas (pärimus; Eisen; Kalbu silmaallikas)
237. Sinihallid merelehmad (pärimus; Loorits)
238. Sinisetriibuline heeringake (Herklotsichthys quadrimaculatus)
239. Sjörå / Sjöfru (järvevaim Rootsi pärimuses)
240. Slaavlaste kalapärimusi
241. Strandvaskare (mereohver Rootsi pärimuses)
242. Surimi
243. Suur hall / merehall (veeolend liivi pärimuses)
244. Suursilm-tülka (Clupeonella grimmi)
245. Särg ja roosärg pärimuses
246. Tähed Virtsjärve põhjas (pärimus; Eisen)
247. Tõllaga mööda Ülemiste järve (pärimus; Eisen)
248. Tölp (pärimus; allikavaldjas)
249. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
250. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
251. Tšaadi napplõug (Garra quadrimaculata)
252. Tšov jusa nõv (näkilaadne olend komi pärimuses)
253. Taiwani hiigelangerjas ja hiigelkrabi (tsou rahva pärimus)
254. Targa antud tuulesõlmed (Pärimus; Loorits)
255. Tarimi köbertrulling (Triplophysa incipiens)
256. Tarimi marinka (Schizothorax biddulphi)
257. Tarimi paljastrull (Hedinichthys yarkandensis)
258. Tenasserimi napplõug (Garra notata)
259. Teravuim-koolmekala (Erimyzon tenuis)
260. Tindikalade äramängija (pärimus; Eisen)
261. Tširimarja jook
262. Tursamaksa konserveerimine
263. Tuule väljatantsimine (pärimus; Loorits)
264. tuulekala (pärimus)
265. Tähniline pardturbik (Erimystax dissimilis)
266. Ujujatest murueide tütardest (pärimus; Eisen)
267. Ulgus (jõevaim keti pärimuses)
268. Urvaste Silmaveeallikas (pärimus)
269. Väike-Maarja kadund jõgi (pärimus, haldjate tüli; Loorits)
270. Võrtsjärv nõuab Veisjärvelt oma kalakümnist (pärimus; Loorits
271. Vaarao aegsed inimesed (pärimus)
272. Vaarao kalad (pärimus; Eisen)
273. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
274. Vaikne järv (pärimus; Eisen)
275. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
276. Valgjärve lehm (pärimus; Eisen)
277. Vana Piljani Antsu kalaõnn (pärimus, järve hoidja; Loorits)
278. Vanajärv (pärimus; Eisen)
279. Vanapagan ja vähid (pärimus; Loorits)
280. Vanapagan laevameheks (pärimus; Eisen)
281. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
282. Veden emo / Veen emonen (veevaldjas soome pärimuses)
283. Venepapp Peipsit õnnistamas (pärimus; Loorits)
284. Üksuimrai (Arhynchobatis asperrimus)

Pärimus: Uhtjärv

Uhtjärve sünd

See lugu sündis kauges minevikus. Tollel ajal, kui järved rändasid paigast teise. Kord olnud üks mees praeguse Uhtjärve kaldal ja raiunud hagu. Korraga kuulnud ta kanget mühinat ja kohinat. Ta nägi, et veekogu rändas. Kohe mees hüüdis: "Järv, mida sa uhad?" Järv jäi silmapilk seisma. Pärast hakatigi järve kutsuma Uhtjärveks.
ERA II 243, 159 (1) < Urvaste khk., Urvaste v., Horma t. - Urvaste algkooli VI klass < Miina Simson, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Uhtjärv olevat tekkinud voolavast veekogust, mis oli voolanud mustal härjal taga. Härg oli ilusale oru veerule jäänud rohtu sööma, vesi aga uputanud härja ja jäänud püsima.
ERA II 243, 327 (5) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Väikoni t. - Tullio Lindsaar, Kuldre algkooli õpilane < Liisa Lindsaar, 86 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Urvaste mäe peal olnud hiiglasuur kivi. Ants ja Vanapagan läinud kivist mööda. Vanapagan löönud oma varba vastu kivi ära. Vanapagan palunud Antsu, et: "Antsuke, pojuke, viska see kivi siit ära." 
Ants võtnud Vanapagana kepi ja hakanud sellega kivi lahti kangutama. Vanapagan hakanud Antsu uuesti paluma, et: "Antsuke, pojuke, ära murra mu keppi ära. See on mu vanavanaisa kepp." 
Ants lubas seda teha tingimusel, kui Vanapagan annab talle tündritäie kulda. Vanapagan andiski Antsule tündritäie kulda ja Ants veeretas kivi mäest alla. Kohale, kus kivi kukkus, tekkis järv. See on praegune Uhtjärv.
RKM II 72, 136 (2) < Urvaste khk. - Eha Meister < Marie Mürk, 72 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Kaugel, kaugel maal oll olnu Uhtjärv. Sääl oll tennü tää inemistele väega palju kahju: oll uhtnu põllu ja metsa, talu ja maja. Siis olevat tää ette rakendatud hulga härgi ja veetü praeguste Urvastede. Järv sai vihatses ja nakas härgi uputama. Üts härg jäigi sisse ja om praegugi sääl, üte hiiglasuure maja seen. Kõik lätted, mis omma Uhtjärven, omma selle härja hingamisaugu. Enne maja sisse saamist olevat üts silt, kohe om kirutadu tagurpidi midägi. Kes selle ära luge, sis vidävä härja järve ära
ERA II 244, 518/9 (5) < Urvaste khk., Urvaste v., Horma t. - Lemit Paal, Võru reaalkooli õpilane < Aksel Sinimets, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda

Uhtjärv olevat tulnud Urvastesse. Järve tulekut olevat näinud keegi laps ja hüüdnud: "Järv tuleb!" Lapse hüüdmise peale kukkunud järv kohe maha ja jäänudki oma praegusesse asukohta. - 'Uhtjärv' ei olevat mitte tema õige nimi, vaid järve õige nimi olevat peidus Urvaste kiriku torni kuke all asuvas munas. Kes selle nime teada saab ja seda hüüab, siis minevat järv ära
E 59799/80 (2) < Urvaste khk. - Elfriede Laurits < Aksel Pallitse (1926)


Muistsel ajal elas Kalev oma kaasa Lindaga väga õnnelikult. Kord toodi Kalevile sõnum, et sõda on maale tunginud. Kalev jättis Lindaga hüvasti ja sõitis sõjateele. Linda oli otsatu kurb ja kõndis kaua aega, kuni jõudis ühte kaunisse orgu, kus ta istus maha jalgu puhkama ja mõtles oma kurbi mõtteid. Nii mõteldes puhkes ta nutma. Ta nuttis nii kaua, kuni tema pisaratest tekkis järv, mida kutsutakse Uhtjärveks.
RKM II 49, 139 (7) < Urvaste khk., Sangaste v., Restu k. - Koidula Neevits < Olga Neevits, s. 1903 (1955) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Muistse elanud Ugandis vägev kangelane Uhti. Uhtil puudunud aga maja ja ta otsustanud endale ta ehitada. Selleks pidanud ta Venemaalt laudu tooma. Ja ühel päeval võtnudki ta Venemaa teekonna jalge alla. Minek õnnestunud tal hästi, aga tulles valvanud Peipsi sorts ja kui kangelane voogudesse astunud, puhunud ta järve mässama. Naeratates rühkinud Uhti edasi, sest vesi ulatanud talle ainult rinnuni. Teekond väsitanud teda siiski ja ta otsustanud puhata. Oma voodiks valinud ta kena oru ja heitnud rahulikult puhkama. Seda silmapilku sorts aga kasutanud ära. Ruttu kogunud ta suure veehulga, muutnud enese härjaks, vee pilveks ja sõitnud kangelast uputama. Uhti voodi kohale jõudnud, möiranud ta märgiks pilvele, et see pidi alla laskma. Kangelane aga ärganud möirgamise pääle üles. Sorts ehmunud, lasknud pilvel kukkuda ja lennanud härja näol ära. Uhti teinud kohe lingu, otsinud paraja kivi ja tahtnud sortsile järele visata. Hoogu võttes aga katkenud lingupaelad, kivi prantsatanud maha, kangelane ise lennanud ninapidi järve. Kivi võib praegugi veel näha, Uhtist aga saanud liivaseljandik, mis ulatub peaaegu poole järveni. Rahvas hakkanud järve kutsuma kangelase nime järele Uhtjärveks.
Uhtjärv asub 10 km Antslast, Urvaste kiriku juures Vastse-Antslas.
ERA II 243, 362/4 (2) < Urvaste khk., Antsla v., Näsmetsa as., Vahtra t. < Urvaste khk., Antsla v., Tiidu k., Tiido t. - Kalev Raave, Antsla linna algkooli õpilane < Helmi Raave, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Ujumine Uhtjärves

Uhtjärvest ei olevat (leppimise) kihlveo korral mitte millalgi keegi üle ujuda saanud. Kord vedanud üks mees kihla, et jävest üle ujub. Mees võtnud noa risti hammaste vahele ja hüpanud järve. Kesk järve jõudes tundnud, et jalast kistakse. Mees võtnud hammaste vahelt noa ja lõiganud alt poolt jalga ning peasenud lahti. Üle järve jõudnud, leidis punase nööri oma jala ümber seotud, mille ta järves katki oli lõiganud.
E 59801/2 (5) < Urvaste khk. - Elfriede Laurits < Aksel Pallits (1926)

Räägitakse, et Uhtjärves olevat palju selliseid lättekohti. Seal elavad vetevaimud. Kui mõni inimene juhtub sellesse kohta suplema minema, siis veavad need vetevaimud inimese järve põhja.
RKM II 60, 547 (16) < Urvaste khk., Antsla v., Kärsna k. - Eha Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Kord elanud Uhtjärve kaldal üks väga julm mõisnik, kelle käskusid igaüks tõrkumatult täitma olevat pidanud. Sel mõisnikul olevat olnud väga ilus pika varrega piip, millest ta kunagi ei olevat lahkunud.
Kord läinud mõisnik paadiga järvele sõitma. Aerutaja olevat aga kogemata mõisniku piibu mõlaga maha löönud ja see vajunud järve põhja. Mõisnik vihastunud hirmsasti ja käskinud mehel kohe piibu järve põhjast üles tuua. Mees püüdnud küll vastu puigelda, aga kõik olnud asjata. Siis sukeldunudki mees vette ja oma suureks heameeleks näinud kadunud piipu ja selle all midagi läikivat. Läikiv asi olnud üks väga ilus kulla ja hõbedaga kaunistatud karp. Seda karpi olevat pärandatud põlvest põlve ja veel mõnikümmend aastat tagasi olevat see karp alles olnud.
RKM II 53, 11/2 (1) < Urvaste khk. - Leiti Kannukene (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Näkk Uhtjärves

Kunagi oli elanud Uhtjärves näkineid. Iga jaanipäeva lõunaajal tuli ta järvest välja. Pesi enda riideid ja laotas need põõsastele kuivama. Kui mõni inimene püüdis talle läheneda, haaras riided ja kadus vette.
RKM II 49, 203 (1) < Urvaste khk, Kõlbi k - Koidula Antsov < Ella Hansi (1955) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005

Uhtjärve jookseb sisse kaks oja ja pääle selle on veel temas palju allikaid, mis on järve põhjas. Välja jookseb aga üks oja ja selle vee kogu ei vasta sissejooksvale veele.
Kui vaadata kaugemalt mäelt, siis on väikese virvendusega näha järvel 2 m laiust siledat pinda nagu looklevat oja, mis suubub põhjapoolsesse järve otsa. Umbes 150 aastat tagasi olevat valged kodupardid läinud talvel jääle. Keegi hirmutanud parte, kes kohe hakanud peidupaika otsima. Üks partidest läinud vette umbes lookleva veepinna lõpust ja kadunud vee alla. Nägija arvanud, et on tegemist näkiga, kes jää purustas ja pardi ära uputas. Mõne päeva pärast tulnud sama part 4 km tagant allikast päevavalgele.
Allikat nimetatakse Oina Salumulk. Sellest võib oletada, et looklev oja järvel on veetõmbus ja jääl olev auk oli olnud veekeerutus, kus ei külmetanud jää. Nüüdki on veel selgesti näha järvel looklevat oja, mis aga ei saada järvest välja niipalju vett. Kindlasti on ühendus Uhtjärve ja Oina Salumulguga.
ERA II 243, 323/5 (3) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Väikoni t. - Tullio Lindsaar, Kuldre algkooli õpilane < Jaan Lindsaar, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Kivid Uhjärve kallastel

Uhtjärve kaldal on suur kivi. Selle kivi olla Vanajuudas Riiast sinna visanud. Ta tahtnud selle kiviga Urvaste kiriku torni maha lüüa, kuid kivi läinud märgist mööda ja langenud teisele poole Uhtjärve kaldale, umbes pool versta märgist mööda.
ERA II 22, 75 (22) < Urvaste khk. - Alice Kriisa < Els Türk (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda

Uhtjärve kallastel mõlemil on suured kivid. Need kivid saanud sinna järgmisel viisil: Vanasti olnud Urvaste vallas ja Uue-Antsla vallas kangelased. Need kangelased olnud üksteisega vihavaenus. Kord saanud nad järve ääres kokku ja sattunud tülli. Teine läinud teisele poole järve, ja hakanuvad üksteist üle järve suurte kividega pilduma. Urvaste kangelane olnud kõvem ja visanud suuremate kividega, kuna Uue-Antsla kangelane jõu poolest nõrgem olnud ja pidanud põgenema. Need kivid on järvekaldal püsinud. Uue-Antsla pool kaldal on nad suuremad.
ERA II 243, 175 (18) < Urvaste khk., Urvaste v., Järve t. - Urvaste algkooli VI klass < Aleksander Randmäe, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
ERA II 22, 118/9 (9) < Urvaste khk., Tõlsu v. - Leida Peiker < Anna Pallits (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda

Kirikukell ja kirik Uhtjärve põhjas

Rootsi-Vene sõja ajal viidud Urvaste kiriku kell Uhtjärve. See kell on praegugi veel sääl järves. Kella asukoht on Urvaste surnuaia all järves. Kell on näha kella nelja ja kuue vahepääl veepeegelduses.
ERA II 243, 311 (12) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Hinnu-Jürri t. - Ebba Marits, Kuldre algkooli õpilane < Juuli Kangro, 67 a. ja õpilastelt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Urvaste kiriku kell peideti Suure Isamaasõja päevil Uhtjärve, et siis vaenlane ei saaks seda kätte, see olevat olnud vasest ja vaske taheti sõjariistade valmistamiseks. Pärast ei saadud seda kella enam kätte ja räägitakse, et see olevat praegugi veel järves. Suurte kirikupühade ajal see kell helisevat järves.
RKM II 60, 549/50 (19) < Urvaste khk., Antsla v., Kärsna k. - Eha Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Sõja ajal olevat üks suur kell peidetud Uhtjärve põhja. Vaiksetel suveöödel olevat veel praegugi kuulda kella kõlinat. Kes seda kella on tahtnud välja tuua või vaatama minna, see olevat ära uppunud.
RKM II 135, 619 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Sirje Koolmeister < Peeter Zimmer, 70 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003

Kord oll Vanapagan tahtnu ära varastada kerko kelli. Ta oli roninu torni ja võtnu kella selga ja tulnu tornist maha. Aga komistas natuke, kellad kukkusid seljast maha ja hakkasid hirmsa kolinaga mäest alla veerema. Vanapagan jooksnu järele, et püüda kelli kinni. Aga kellad veeresid otse nina eest Uhtjärve. Küll Vanapagan otsnu mööda järve, aga es löidnü midagi. Ja nii jäidki kellad Uhtjärve ja seisavad seal praegugi
RKM II 60, 597/8 (11) < Urvaste khk. - Koidula Antsov < Marie Mölder, 64 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007

Uhtjärve põhjas olevat kirik, kiriku ees post, posti külge needitud kull. Ja kirikusse ei pääse keegi.
Vana jutt räägib selle kiriku saamisest järgneva loo: Kord jäänud kaks last orvuks, poisike ja tütarlaps. Lapsed läinud laia ilma reisima.
Reisides muutunud nimed ja kui nad kord kohtasid teineteist, ei tundnud nad enam. Et nad mõlemad olid nägusad ja peaaegu ühte nägu, otsustasid nad abielluda. Pääle laulatamist jäänud noorpaar palvetama kirikusse, kuna teised lahkusid peigmehe soovil. Kui teised juba kirikust lahkunud, langes kiriku pääle vesi. Üks pulmaline roninud kiriku ees asuva posti otsa, et säält läbi akna vaadata, kuid just sel hetkel langes vesi kirikule pääle. Uudishimuline pulmaline muutunud kohe kulliks. Pruut ja peigmees põlvitavat veel praegugi altari ees.
ERA II 243, 175 (18) < Urvaste khk., Urvaste v., Järve t. - Urvaste algkooli VI klass < Aleksander Randmäe, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda


Allikas: 

http://www.folklore.ee/lepp/urvaste/?sel_id=2

Vaata lisaks:

Urvaste Silmaveeallikas (pärimus)
Uhtjärv (Uhtijärv)