Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv

Tõrva Vanamõisa järve tekkimine

Valgamaa lääneosas on kaunis väikelinn Tõrva. Linna kirdeserval asub Vanamõisa järv. Ajast, mil Tõrva veel alev oli, pärineb lugu sellest, kuidas  järv oma praeguse asukoha sai.

Läbi Tõrva alevi läheb Tartu maantee. Kui seda teed mööda pool versta käinud oled, siis jõuad väiksesse orgu. Enne oli see pisikeste kidurate mändidega kaetud, nüüd aga tasaseks, kraavidega kuivatatud heinamaaks tehtud.

Rahvas räägib, et järv enne paremal pool teed on seisnud. Järv olnud ilus, kõrgete kallastega, selge, läbipaistva, karastava veega, mis õhtutel loojamineva päikese kiirtest kullatult kui hõbedane peegel läikinud. Täis ilu ja luulelist mõju, seisnud väike järveke kesk viljarikkaid põlde ja õitsvaid aasu. Rahvas pidanud järve pühaks ja hoidnud teda kõiksugustest roojustest ja mustusest puhta.

Tunnid läinud, päevad sõudnud ja aastad jõudnud ajamerre. Järvekese kaldale asunud uued elanikud, kes järve ilust ega puhtusest suurt pole hoolinud, vaid lainetesse, tema veterüppe mitmesugust pahna ja mustust visanud. Selle üle pahandanud aga järves elutsev veevaim, nii et ta nõuks võtnud oma valitsusevalda viljarikaste põldude vahelt rabasohu viia ja järve vett mustaks, sopaseks ja inimestele kõlbmatuks muuta.

Ühel ilusal suvisel päeval tõusnud järvest suur must härg ja sammunud õhtu poole, tema taga voolanud kohinal järve vesi. Härja tee käinud aga otse seda kohta mööda, kus nüüd on org, mis Tõrva alevist Tartu poole minevast maanteest üle käib ja mida järve vesi olevat uhtunud.

Kui härg jõudnud kohta, kus järv praegu seisab, siis aga soo olnud, jäänud ta seisma, kaapinud maa sisse suure augu ja kadunud sinna sisse. Järve vesi katnud aga soo ja koha, kuhu härg kadunud, ning sünnitanud nõnda ümmarguse umbjärve, mis praegugi alles on.

Järv on hästi sügav ja pehmete madalate kallastega, mis aga põhja poolt küljest, umbes sada sammu järve äärest eemal, järsku kõrgeks tõusevad. Lõuna ja lõuna-õhtu poolt küljest piirab järve kaldaid paks kuuse- ja männimets. Tühjaks jäänud järve täitnud kevadel kõrgeilt kallastelt alla voolav vesi ühes kaasatoodud prahi ja liivaga, nõnda et koht aja jooksul sooks muutus.

Allikas:

http://www.valgark.ee/Kohamuistendid.htm#_Toc203377507

Vaata lisaks: