Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)

Rauajärve sünd

Valga rajooni Kalinini-kolhoosi piirkonnas soo sees on väike järv, nimega Raudjärv. Vanarahvas teab sellest järvest rääkida järgmist. Vanasti, see oli kodanluse ajal, oli olnud praeguse Mudasilla Keldrimäel vana linnus. Rahvas oli oma rõhujate vastu üles tõusnud ja tunginud linnusele kallale. Esimese ülestõusu ajal olid talupojad linnuse puuväravad ära lõhkunud ja tunginud linnusesse, kuid mõisnikele tuli abi ja talupojad olid sunnitud taganema. Siis ehitasid mõisnikud linnusele raudse värava. Kuid rahva jõud on suur ja rahvas lõhkus ka raudsed väravad. Ja et mõisnikud ei saaks neid väravaid linnusele ette pann, talupojad vedasid väravad kaugele soo sees asuvasse järve. Sellest ajast saadik olevat hakatud nimetama seda järve Raudjärveks. Need väravad on aga ka praegu järves.

RKM II 72, 275/6 < Sangaste khk. - Maie Antsi, Antsla Keskkooli 8. klassi õpilane < August Reinup, 60 a. (1958-1959) Sisestas Merje Susi 2001, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Muistse olnud Sangaste Tagulas üks talu. Talus olnud kuri ja isekas peremees, kel olnud suur varandus. Et peremees tundnud alalist hirmu varaste ja röövlite eest, lasknud ta talule ehitada ümber kõrge raudaia. Aed olnud seitse meetrit kõrge ja üheksa meetrit iga külg pikk. Aia keskel olnud värav, väraval valvanud alati mees, kes istunud väraval, nagu mees hobuse seljas. Ühel öösel kuulnud peremees hirmsat raginat ja raua kõlinat. Ei olla julenud välja ka vaatama minna. Ragin vaikinud aga varsti. Hommikul näinud mees, et raudaeda polegi enam. Aed kõige sammastega, mis maa sees, olnud kadunud. Mees, kes väraval istunud, olla tõstetud pihlapuu oksale. Oksal istunud mees kaksiti nagu väravalgi ja maganud ise norinal. Peremees äratanud ta ja pärinud asja järele. Mees pole midagi teadnud ja peremees jäänud arvamisele, et aed on maa alla vajunud. Õhtupoolikul tulnud üks külaelanikkudest ja ütelnud pahaselt: "Mis te omast aiarisust veate, toote ta minu karjamaale, nagu mul teda vaja oleks!" Nüüd kohkunud peremees ka ära, kuid läinud kohe mehega kaasa vaatama, kas mehe jutt vastab tõele. Näinud jah, et aed on teise karjamaal, toonud hobused ja tahtnud aeda ära vedada, aga ühest aiasambast kostnud kõuesarnane hääl: "Jäta aed rahule!" Peremees aga sundinud aina hobuseid tagant ega pannud ütelust tähelegi. Siis aga kerkinud taeva kolesuur pilv, mis täitnud kogu taevalaotuse. Siis langenud pilv valju kohinaga alla, otse aia peale, kattes enda alla ka peremehe hobustega. Aia asemele tekkinud järv. Inimesed hakanud järve kutsuma Rauajärveks.

ERA II 243, 417/20 (11) < Urvaste khk., Anstla v., Näsmetsa as., Vahtra t. - Kalev Raave, Antsla linna algkooli õpilane < Kalev Raave, V klassi õpilane (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris USN

Allikas:
http://www.folklore.ee/lepp/urvaste/?sel_id=2