Otsingu tulemused:
1. Õisu järv
2. Abja paisjärv
3. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
4. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
5. Alatsi järv (Suuresilma järv)
6. Auksi järv
7. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
8. Erm Vaike
9. Halliste jõgi
10. Hendrikhansu järv (Hendrikhansu paisjärv)
11. Hendrikhansu oja
12. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
13. Ikepera järv (pärimus)
14. Ikepera oja
15. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
16. Jaanuse paisjärv
17. Jaska järv (Olustvere Jaska järv, Jaska paisjärv)
18. Järvepall (Aegagropila linnaei)
19. Kalanduskoda
20. Kalvre järv (Kalvre veskijärv)
21. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
22. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
23. Karula järv (Uue-Võidu järv)
24. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
25. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
26. Kerita järv (Kerita paisjärv)
27. Kiisk (pärimus)
28. Kildu järv (Kildu veskijärv)
29. Kobruvere paisjärv (Kalju paisjärv)
30. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
31. Kruusaaugu järv
32. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
33. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
34. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
35. Kõlu järv (Kõlujärv, Hintsu järv, Milistvere järv)
36. Kõrvi järv
37. Kõverjärv (Pulli Kõverjärv)
38. Kösti järv (Kõsti paisjärv, Kösti paisjärv)
39. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
40. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
41. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
42. Lilli järv (Lilli paisjärv, Polli veehoidla)
43. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
44. Loisu järv (Tuhalaane veskijärv)
45. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
46. Mandle järv (Riiska paisjärv, Riiska 2. paisjärv, Handle paisjärv)
47. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
48. Mudajärv (Nõmme Mudajärv, Nõmmjärv)
49. Muraka järv (Muraka paisjärv)
50. Muti järv (Suur Mutijärv)
51. Mädajärv (Vana-Võidu Mädajärv)
52. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
53. Männa tehisjärv (Rõõsa tehisjärv)
54. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
55. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
56. Pärimus: Õisu järv
57. Paala järv (Valuoja paisjärv)
58. Paistu paisjärv
59. Paluküla järv
60. Parika järv
61. Pedja jõgi
62. Pelda oja (Jaska oja)
63. Pelda paisjärv
64. Pingu järv (Tingo järv)
65. Pornuse paisjärv
66. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
67. Purgi järv (Purki järv)
68. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
69. Päidre järv (Tagametsa järv)
70. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
71. Pärimus: Konnjärv
72. Pärimus: Visaku järv
73. Pärnu alamvesikond
74. Pärsti järv (Pärsti Veskijärv, Pärsti Väikejärv, Ajajärv)
75. Pöögle paisjärv
76. Räägu järv (Räägu paisjärv, Kehtna paisjärv)
77. Ruhijärv (Ruhja järv)
78. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
79. Saksaveske järv (Saksaveski paisjärv)
80. Savikoti paisjärv
81. Sinejärv (Ainja Sinejärv)
82. Sinialliku allikad
83. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
84. Suure-Jaani paisjärv
85. Särg (Rutilus rutilus)
86. Särg ja roosärg pärimuses
87. Tiru paisjärv
88. Turva järv (Karksi Turva järv, Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv)
89. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
90. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
91. Valgjärved ja Valgejärved
92. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
93. Vanamõisa järv (Pärsti Vanamõisa järv, Vanamõisa Saadu paisjärv)
94. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
95. Veelikse järv (Veelikse paisjärv)
96. Veevre paisjärv (Kassepa paisjärv, Viivre tiik)
97. Veisjärv (Veisejärv)
98. Viljandi järv
99. Võistre järv (Võistvere järv)
100. Võrtsjärve alamvesikond
101. Väikejärv (Parika Väikejärv)
102. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)
2. Abja paisjärv
3. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
4. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
5. Alatsi järv (Suuresilma järv)
6. Auksi järv
7. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
8. Erm Vaike
9. Halliste jõgi
10. Hendrikhansu järv (Hendrikhansu paisjärv)
11. Hendrikhansu oja
12. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
13. Ikepera järv (pärimus)
14. Ikepera oja
15. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
16. Jaanuse paisjärv
17. Jaska järv (Olustvere Jaska järv, Jaska paisjärv)
18. Järvepall (Aegagropila linnaei)
19. Kalanduskoda
20. Kalvre järv (Kalvre veskijärv)
21. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
22. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
23. Karula järv (Uue-Võidu järv)
24. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
25. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
26. Kerita järv (Kerita paisjärv)
27. Kiisk (pärimus)
28. Kildu järv (Kildu veskijärv)
29. Kobruvere paisjärv (Kalju paisjärv)
30. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
31. Kruusaaugu järv
32. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
33. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
34. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
35. Kõlu järv (Kõlujärv, Hintsu järv, Milistvere järv)
36. Kõrvi järv
37. Kõverjärv (Pulli Kõverjärv)
38. Kösti järv (Kõsti paisjärv, Kösti paisjärv)
39. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
40. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
41. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
42. Lilli järv (Lilli paisjärv, Polli veehoidla)
43. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
44. Loisu järv (Tuhalaane veskijärv)
45. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
46. Mandle järv (Riiska paisjärv, Riiska 2. paisjärv, Handle paisjärv)
47. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
48. Mudajärv (Nõmme Mudajärv, Nõmmjärv)
49. Muraka järv (Muraka paisjärv)
50. Muti järv (Suur Mutijärv)
51. Mädajärv (Vana-Võidu Mädajärv)
52. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
53. Männa tehisjärv (Rõõsa tehisjärv)
54. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
55. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
56. Pärimus: Õisu järv
57. Paala järv (Valuoja paisjärv)
58. Paistu paisjärv
59. Paluküla järv
60. Parika järv
61. Pedja jõgi
62. Pelda oja (Jaska oja)
63. Pelda paisjärv
64. Pingu järv (Tingo järv)
65. Pornuse paisjärv
66. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
67. Purgi järv (Purki järv)
68. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
69. Päidre järv (Tagametsa järv)
70. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
71. Pärimus: Konnjärv
72. Pärimus: Visaku järv
73. Pärnu alamvesikond
74. Pärsti järv (Pärsti Veskijärv, Pärsti Väikejärv, Ajajärv)
75. Pöögle paisjärv
76. Räägu järv (Räägu paisjärv, Kehtna paisjärv)
77. Ruhijärv (Ruhja järv)
78. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
79. Saksaveske järv (Saksaveski paisjärv)
80. Savikoti paisjärv
81. Sinejärv (Ainja Sinejärv)
82. Sinialliku allikad
83. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
84. Suure-Jaani paisjärv
85. Särg (Rutilus rutilus)
86. Särg ja roosärg pärimuses
87. Tiru paisjärv
88. Turva järv (Karksi Turva järv, Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv)
89. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
90. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
91. Valgjärved ja Valgejärved
92. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
93. Vanamõisa järv (Pärsti Vanamõisa järv, Vanamõisa Saadu paisjärv)
94. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
95. Veelikse järv (Veelikse paisjärv)
96. Veevre paisjärv (Kassepa paisjärv, Viivre tiik)
97. Veisjärv (Veisejärv)
98. Viljandi järv
99. Võistre järv (Võistvere järv)
100. Võrtsjärve alamvesikond
101. Väikejärv (Parika Väikejärv)
102. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)
Pärimus: Konnjärv
Konnjärv
Viljandi maakonas Aitsaare valas on metsate sees Konnjärv. Selle kohta räägib rahvasuu mõnda imelikud lugusi. Korra asunud Konnjärve Vanapagan elama. Sealt käinud tema välja tee peale inimese eksitama. Ka kala püük ei õnestanud enam järve peal nõnda hästi kui enemalt. Kui taeva taat müristanud, siis põgenenud Vanapagan alla järve põhja.
Korra teinud Vanapagan järve peal enast suureks tulispeaks ja purustanud kõik järve kalal olevad kalameeste võrgud puruks. Kalameeste viha jäänud nüid õige suureks Vanapagana peale, kes neid kiusas. Nüid mintud targa juure nõu küsima, mis Vanapaganaga tuleb teha, et temast lahti saada.
Tark õpetanud: “Kui taevataat müristab ja Vanapagan alla järve põhja läheb, siis võtku teist kõige vanem mees suur pikk köis ja piiragu ümber järve ringe. Küll siis Vanapagan küsima tuleb, mis sa teha tahad. Siis pead aga vastama: “Ma tahan seda järve köiega kokku tõmata.””
Kalamehed teinud ka nüid nii pikka köit, mis ümber järve ringi ulatanud ja ootanud nüüd suure põnevusega seda päeva, milal taevataat müristama hakkab. Ühel palaval päeval kerginud ka müristamise pilved ülesse ja taevataat müristanud õige tubliste. Nüid läinud ka kõige vanem kalameestest järve kaldale ja tõmanud siis köie ringi järve äärt mööda. Ja hakkanud siis köit ümber järve kokku tõmbama. Kohe olnud järves vee liikumist tunda ja Vanapagan ilmunud järves vee piinale ja hakkanud mehelt järele pärima, mis sa nüid teed?
Mees vasta: “Ma tahan seda järve pealt kokku tõmata.”
Vanapagan paluma: “Kull pai peremees, ära tõmba veel järve kokku, las’ mul veel paar päevagi siin elada, siis lähen ma siit isegi ära.”
Mees vasta: “Ei, ma ei või, ma pean järve veel täna kokku tõmbama.” Vanapagan palunud ikka edasi, kui kallamees poole aga palvest hoolinud vaid tõmanud ikka köit järve ümber leegemale. Seepeale katunud Vanapagan jälle vee alla. Tüki aja perast liikunud jälle järves vesi ja Vanapagan ilmunud jälle järve pinnale, seljas olnud mõrra täis õblad, puistanud selle siis järve kaldale kalamehe ette, üteldes: “Noh nüid ei prugi teil enam siia selel aastal kalu püidma tulla.”
Kallamees olnud ka Vanapagana kaubaga väga rahul. Nõnda saanud kalamehed rikkaks ja ostnud omale Aisaare ja Alavalda suured talukohad. Kui järve eest saanud nad iga aasta Vanapagana käest mõrra täie hõbetad.
Jaani- ja jakobipäeva õhtudel olnud järve peal sinist tulukest näha. Läinud keegi seda tult vaatama, siis eksinud ta minnes järve ääres olevade metsa ära. Kust ta enne poole ära päsenud kui tõisel päeval hommiku. Julgenud keegi suvel siina järve suplema minna, siis teinud Vanapagan suurt tulispead ja panud järves vee kangesti lainetama, nõnda et suplejaid ära tahnud uputada. Ka jäänud peale suplemise raskesti haigeks, nõnda et mitmed ära surenud.
Seitsme aasta perast aga tulnud enistel kalameestel Vanapaganaga uuesti riid. Vanapagan poole aga enam mõrra täit hõbetad anud vaid toonud ainult oma kabu täie hõbetad. Kallamehed poole aga seega rahul olnud, vaid käskinud Vanapaganad järvest ära minna, ähvardates: “Kui mitte ära ei lähe, siis tõmbame järve pealt kokku.”
Seepeale tõusnud järve peal suur tulipea, nõnda et kõik järv liikunud. Mille peale kalamehed hõbe ja kulla kõlinad kuulnud.
Sestsaatik poole Vanapagan enam Konnjärves elanud.
E 45138/43 (226) < Rõuge khk. - Oskar Leegen (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Allikas: