Pärimus: Kirgjärv

Kirgjärve tekkimine

Ennemuiste oli selle koha peal linn ja linnas asunud kirik. Kirikule oli ehitamise ajal vanne või tõotus peale pandud. Milline täpselt, seda enam ei mäletata.

Kord oli neli neitsit kogemata  vannet  rikkunud ja kirik vajunud koos kirikulistega maa sisse ja kohe tulnud järv asemele. Järve vesi sätendas nii heledalt, et lausa imelik. Rahvas hakkas  järve Kirgjärveks kutsuma. Veel teatakse kõnelda, et jaaniöösel kostab järvest vaikset muusikat.

Sangaste Kirgjärve raha

Sellest järvest räägitakse nõnda.

Ennevanasti olnud seal väike linnake. Ükskord tulnud suur vihmahoog, nõnda et kõik taevas mustaks läinud. Karjas hakanud kõik veised ammuma, ei hoolinud enam karjase keelust, vaid jooksnud tuhatnelja linna poole. Keset linna jõudes vaadanud karjapoiss üles ja kisendanud valju häälega: "Vennad, suur vihm on meie peale tulemas!"

Nii sadanud terve pilv kõige täiega linna peale ja uputanud linna. Hiljem lainetanud väike järveke linna asemel. Mõnikord olnud selgel päikesepaistel linn selgesti näha, saksad käinud linna mööda edasi ja tagasi.

Üks mees tahtnud järve kuivaks teha, võtnud labida kätte ja hakanud kraavi kaevama. Kaevanud sülda kolm, nii kadunud mehel silmanägemine ja mees jäänudki sellest saadik pimedaks. Keegi ei ole julgenud enam seda katset ette võtta.

Ükskord pühapäeval pärast lõunat läinud naine järve kaldalt heinu tooma ja näinud kaldal mäe külje peal sinist tuld põlevat. Naine läinud lähemale. Tuli kadunud ega olnud tule märkigi kuskil näha, vaid suur rahahunnik olnud seal maas.

Naine ei ole julgenud raha puutuda, vaid visanud oma heinasirbi sinna peale ja läinud koju teisi ka vaatama kutsuma. Tulnud kolmekesi tagasi. Seni olnud rahakuhi kadunud, ainult sirbi alla oli jäetud.

Naine võtnud sirbi ja raha ja läinud koju. Õueväravast sisse minnes hakanud naisel ninast verd tilkuma. Küll katsutud külma veega verejooksmist keelata ja külaarstid katsunud oma kunsti, aga kõik asjata.

Viimaks tulnud üks vana eit. See õpetanud: "Võta see raha, vii sinnasamasse tagasi ja pane üks oma raha sinna juurde valgeks!"

Naine viinud raha tagasi. Niipea kui selle raha targa abil sinna viinud, jäänud verejooksmine maha ja järves hakatud kirikukella lööma. Pärast ei ole seal enam midagi nähtud, ennegi iga jaanipäeva öösel kuuldud kikka kirgamist, kust ka järv oma nime on saanud

Allikas:

http://www.valgark.ee/Kohamuistendid.htm#_Toc203377507

Vaata lisaks: