Pangodi järv

Pangodi järv

Tartumaal, Kambja vallas, Kodijärve, Palumäe ning Pangodi külade juures asuv avalik järv

Järv asub Pangodi maastikukaitsealal

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Veepeegli pindala 92,8 ha, saarte pindala 0,4 ha, pindala kokku 93,2 ha, keskmine sügavus 3,9 m, suurim sügavus 11,1 m, pikkus 2 100 m, laius 720 m, kaldajoone pikkus 8 078 m

Valgala pindala 9,3 km², veevahetus 1 kord aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2100600

Tartu maakonnas, Otepää kõrgustiku põhjaosas, Elvast umbes 10 km idakagu pool asub järvestik, kuhu kuuluvad Pangodi järv, Kodijärv, Kogrejärv, Kävandu (Kavandi) Suur- ja Väikejärv.

Meretasemest 105,4 m kõrgemal asuv Pangodi järv on väga sopilise, ebakorrapärase kujuga veekogu. Läänest järve ulatuv Pikksaare poolsaar jagab järve kaheks suuremaks osaks: kirdepoolseks Väikejärveks ja keskosaks - Suurjärveks. Suurjärve kaguosa on Hurda kaela kaudu ühenduses Hurda ehk Urda lahega (ka Hurda järv), edelaosa (nn. Kõlli sopp) on ühenduses Mudalahega (Mudajärvega). Järve kaunistavad oluliselt kaks saart - Väikesaar Väikejärves ja tilluke Kivisaar Suurjärve edelaosa läänekalda lähedal.  Kõige sügavam on Suurjärve kirdeosast veidi lõuna pool olev ala.

Kõrgendikest Pangodi järve kaldail on kõige silmapaistvamad Palumäed (ehk Hurdamäed) Suurjärvest lõuna pool, samuti Saksamägi, Kabelimägi jt. Järve kaldad on enamasti kõrged, liivased ja kruusased, edelakaldal ja Mudajärvel esineb õõtsikut. Sügavamal katab põhja must muda, mille paksus Mudajärves on kuni 9 m.

Läbivool Pangodi järvest pole kuigi tugev. Järve vesi on kollakasroheline või rohekaskollane ning vähese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,0 m). Järves on selge temperatuuri ja hapniku kihistus.

Taimestikku oli 1972 a. järves üsna rohkesti, liike väga palju -34. Pangodi järves oli säilinud üks subarktiline relikt - niitjas penikeel.

Järve kalastik on liigirikas. Domineerib latikas, esinevad särg, haug, koha, ahven, kiisk, linask, mudamaim, koger, luts; olevat ka roosärge, luukaritsat ja vingerjat. Leidub vähki.

Veelindudest on järvele kõige iseloomulikumad pesitsejad tuttpütt, kõrkja-roolind ja rootsiitsitaja.

Rahvamuistendi järgi olevat järve põhjas kirik. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Käänulise kaldajoone ja mitmete poolsaartega allikalises järves esinevad särg, ahven, haug, latikas, linask, roosärg, koha, luts, kiisk, koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Järve kaldal asub RMK telkimisala: 3 lõkkekohta, pingid, käimla, võrkpalliplats, riietuskabiinid

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/