Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
Palojärv (Ihamaru Palojärv), ka Ihamaru Palujärv
Põlvamaal, Kõlleste vallas, Ihamaru küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6441801 |
58°5'1" N |
|
Y |
671724 |
26°54'42" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 8,2 ha, pikkus 410 m, laius 200 m, kaldajoone pikkus 1 180 m
Pehme- ja heledaveeline järv, poolhuumustoiteline
Registri kood VEE2109900
Gladiaatse tekkega metsajärv Põlva maakonnas, Ihamarust 2 km põhja pool, Ihamaru palus (vana Tartu-Võru maantee ääres), 78,9 m kõrgusel merepinnast.
Kaldad on kõvad ja kuivad, kaetud
männimetsaga, vahetult veepiiril on kitsas õõtsikuriba. Viimane puudub liivasel
kagukaldal, kus asub supluskoht. Kaldavööde on küllaltki ulatuslikult liivane,
sügavamal on põhi kaetud 1-2 m paksuse mudakihiga. Umbjärv.
Vesi on rohekaskollane, võrdlemisi läbipaistev (3,3 m).
Veetaimestik on liigivaene (10). Järve fütoplankton on vaene, zooplankton
rikkam. Viimases leidub haruldasi veekirbulisi.
Kaladest leidub järves peamiselt ahvenat, keda rahvas nimetab raudahvenaks. M.
zur Mühleni andmeil olevat ahven tumeda värvusega. Vähesel hulgal esinevat ka
haug ja linask.
Ihamaru Palojärvest edela pool asub Väike Palojärv ehk Kogrejärv (pindala 2,4
ha). Vesi on pruun. Kaladest esinevad koger ja ahven. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/