Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Original Rapala
Original Rapala
Lant, mille kohta vahel väidetakse, et selle loomisega algas kalastusmaailmas uus aeg, vabinalantide ajastu.
Tegelikkuses toodeti maailmas, esmajoones USAs, erinevaid vabinalante juba ammu enne Lauri Rapalat, ehkki ükski neist ei saanud nii kuulsaks. Lauri Rapala vestis enesele 1936. aastal uue landi, mis püüdis nii hästi, et ka teised ümbruskonna kalamehed hakkasid seesugust tahtma. Seepeale hakkas mees kalapüügi asemel lante valmistama, vaappu´d said tuntuks kogu Soomes ja 1949 tulid juba ka pojad isale landikotta appi.
Üleilmne võidukäik algas 1959.a, kui Rapalat hakkas turustama 1962. a jänki Ron Weberi rajatud Nordic Enterprises Inc, hilisema nimega Normark. Tõelisele Rapala-buumile USAs aitas kaasa juhus: 1962. a. avaldas ajakiri Life artikli Rapala lantidest, sama Life peauudiseks sai aga Marilyn Monroe enesetapp, mistõttu sellest tuli Life enimmüüdud numbreid. Nõudlus Rapala lantide järge kasvas sedavõrd, et kalastuskauplustes hakati neid rentima.
Nagu kuulsust võitvate kaubamärkidega ikka juhtub, "kositakse" need suurte investeerimisfirmade poolt. Rapala perefirmast on saanud korporatsioon Rapala VMC, mille peakorter paikneb küll veel Helsingis. Rapala landid on siiski endiselt laitmatud, seda osaliselt ka tänu eestlastele, sest üks landitehastest asub Pärnus.
Praegu toodetakse lanti nime all Original Floater® (Rapala Original Floater) 7 erinevas suuruses: F03 (3cm/2g), F05 (5cm/3g), F07 (7cm/4g), F09 (9cm/6g), F11 (11cm/6g), F13 (13cm/7g) ja F18 (18cm/21g). Neli lühemat varianti on kahe kolmikuga, kolmel suuremal on 3 kolmikut.
Erinevaid värvinguid on 14. Ujumissügavus võib olla 0-3,3m, pisematel variantidel muidugi vähem, seega pole lant just suurte sügavuste jaoks loodud.
Et tegemist on ujuva landiga, siis on see suhteliselt kerge ning landi heitmiseks on vaja ka sobiva testiga kergema klassi ritva. Ent meenutagem: Lauri Rapala ise kalastades ridvaga eriti ei vehkinud, vaid lasi landil sõudepaadi järel ujuda. Seepärast soovitatakse ka nüüd landi vedamisel kasutada kiirenev-aeglustuvat rütmi justkui sõudmisel.
www.rapala.com