Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Õngekonksu ajaloost
Õngekonksu ajaloost
Õngekonksu leiutas inimsugu aastatuhandete eest: tõenäoliselt kasutas puust konksu juba kromanjoonlane 30 000 - 40 000 aasta eest, et need olid aga arvatavasti puust või luust, ei ole konksud säilunud; vanimad leiud pärinevad Palestiina aladelt ja need on valmistatud umbes 7000 a eKr.
Konkse tehti puust, luust, sarvest, kivist, pronksist ja rauast.
Lihavõtte saarel oli kombeks valmistada konkse surnud kaluri reieluust.
Briti saartel kasutasid kalamehed viirpuu okastest konkse lestapüügil lausa meie ajani.
Indiaanlased valmistasid õngekonkse kullinokkadest ja -küüntest.
Lofootidel kasutasid kalurid tursapüügiks kadakapuust konkse 19. sajandi lõpuni, sest pidasid nende ujuvust eeliseks raudkonksude ees.
Lutsupüügiks kasutatakse puukonksu Soomes, Rootsis ja Norras vahel veel praegugi. Samuti kasutavad puukonksu handid-mansid lutsupüügiks Obi jõel.
Aastal 2005 tunnistati ajakirja Forbes lugejate, toimetajate ja ekspertide uuringu põhjal õngekonks kuuluvaks inimajaloo 20 kõige olulisema töövahendi hulka (konks tuli 19-ndale kohale, esikolmikusse kuulusid nuga, abakus ja kompass).
Töönduslikult hakati Euroopas kalameestele teraskonkse valmistama 17. sajandil.
Tänapäeval toodetakse maailmas ligikaudu 30 000 erinevat konksumudelit.
Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Fish_hook
Vaata lisaks:
konks (õngekonks)Mustad
Gamakatsu