Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)

Oessaare laht, ka Põllumaa laht, Siiksaare laht

Saaremaal, Pihtla ning Valjala valdades, Matsiranna, Tõlluste, Väljaküla, Oessaare ning Siiksaare külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6465785

58°19'39" N

Y

433437

22°51'49" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond

Veepeegli pindala 121,3 ha, saarte pindala 4,5 ha, pindala kokku 125,8 ha, keskmine sügavus 1 m, suurim sügavus 1,6 m, pikkus 1 900 m, laius 1 000 m, kaldajoone pikkus 11 833 m

Valgala pindala 159 km2

Soolatoiteline rannikujärv.

Registri kood VEE2078700

Rannajärv Saaremaal, Saklast 2,5 km lõuna pool. Nimetatakse ka Põllumaa ja Siiksaare laheks, tema edelasoppi aga Poka laheks. Enam kui 100 ha suurune, kuid väga madal (suurim sügavus kohalike elanike teatel 1,6 m, valdav sügavus alla 1 m). Kaldad on madalad, kasutusel peamiselt karjamaadena. Kaldavööde on valdavalt savine, kohati mudane või kivine. Põhja katab enamasti ravimuda. Üks suurimaid ravimuda leiukohti Eestis - ta mudavaru on 1,5 miljonit tonni. Lahes leidub kaks suuremat ja üks väiksem saar.

Laht on mõningase läbivooluga. Vesi on heleroheline, põhjani läbipaistev. Talviti jääb veekogu sageli ummuksile. Taimestikku on rohkesti.

Kuigi laht jääb ummuksile, on kalastik liigirikas tänu heale ühendusele merega. Peamised kalad on roosärg, koger, haug ja linask. Leiduvat nurgu, viidikat, ahvenat, särge, säinast, teibi, angerjat, kiiska, silmu, rünti, ogalikku ja võldast.

Veelindudest võib näha järvel naerukajakat, kalakajakat, tiiru, viirest, luike ja hane.  /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Oessaare ehk Siiksaare laht on Laidevahe kaitsealal asuv jäänukjärv. Järve suurus on 100 ha, suurim sügavus 1,6 m. Merest eraldus 1000-1500 aastat tagasi.

Järve läbib Lõve jõgi, selle järvest merre voolavat osa tuntakse Silmajõe või Enismäe silmana. Kõrge veeseisu korral voolab selle kaudu järve merevesi. Järve põhjas asuv paks mudakiht on ravitoimeline. /

http://www.valjala.edu.ee/

 

Koger, särg, ahven, haug, linask, säinas, viidikas, angerjas, kiisk. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/