Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
Õdri järv, ka Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv
Valgamaal, Karula vallas, Rebasemõisa küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6403840 | 57°45'8" N |
| X | 646713 | 26°27'52" E |
Pindala 3,8 ha, pikkus 260 m, laius 140 m, kaldajoone pikkus 852 m, suurim sügavus 9 m
Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline, segatoiteline
Registri kood VEE2133500
Õdri järv. Foto: Uudo Timm/loodus.keskkonnainfo.ee
Mõhnade vahele peituv loode-kagu suunas piklik metsajärv, Lüllemäelt 5,5 km ida pool. Umbjärv, pindala umbes 3 ha ja sügavus umbes 9 m. Nii järve suurus kui ka sügavus on eri aastail erinevad, sest veetase kõigub 2-3 m ulatuses. Kohalikud elanikud oletavad, et selle nähtuse põhjuseks on maa-alune ühendus (nn. Salajõgi) loodes asuva Kaatsi Mustajärvega (0,5 ha); näib aga, et see nähtus on seotud suurte põhjaallikatega järve kaguotsas (nende asupaika näitavad suured nitellakogumikud), mille veerohkuse muutumine eri aastatel tõenäoliselt põhjustabki veetaseme kõikumise. Kuna aga järvest nähtavat väljavoou ei ole, siis peab oletama, et allikatest tulnud vesi kaob järvest tõesti mingisuguste maa-aluste vooluteede kaudu.Järve kirdekallas on kõrge, liivane, edelakallas veidi madalam. Põhi on kalda lähedal liivane, kohati kaetud pruuni mudaga, sügavamal on rohekaspruun peeneteraline muda. Leidub linaleokive. Järve kollakaspruun või pruunikaskollane vesi on vähese kuni keskmise läbipaistvusega (1,4-2,8 m) ja tugevasti kihistunud (pinna- ja põhjakihtide temperatuuride vahe 9,1 kraadi, hapnik kadus juba 5-6 m sügavusel).
Taimestik vähene, liike esines keskmisel hulgal (19). Õdre järve plankton on üsna rohke. Zooplanktonis esineb haruldast hüdralestikut. Põhjaloomastik on väga vaene. esinevad suured järvekarbid. Selles järves elutseb mageveekäsn.
Kalastik koosneb vaid kogrest, linaskist ja mudamaimust.
Muudest asukatest esineb ondatra. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Linask, koger, ahven, harvemini haug. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977