Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)

Õdri järv, ka Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv

Valgamaal, Karula vallas, Rebasemõisa küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Keskpunkti koordinaadid:

  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6403840  57°45'8" N 
X  646713  26°27'52" E 

Pindala 3,8 ha, pikkus 260 m, laius 140 m, kaldajoone pikkus 852 m, suurim sügavus 9 m

Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pehme- ja tumedaveeline, segatoiteline

Registri kood VEE2133500

Õdri järv. Foto: Uudo Timm/loodus.keskkonnainfo.ee

Mõhnade vahele peituv loode-kagu suunas piklik metsajärv, Lüllemäelt 5,5 km ida pool. Umbjärv, pindala umbes 3 ha ja sügavus umbes 9 m. Nii järve suurus kui ka sügavus on eri aastail erinevad, sest veetase kõigub 2-3 m ulatuses. Kohalikud elanikud oletavad, et selle nähtuse põhjuseks on maa-alune ühendus (nn. Salajõgi) loodes asuva Kaatsi Mustajärvega (0,5 ha); näib aga, et see nähtus on seotud suurte põhjaallikatega järve kaguotsas (nende asupaika näitavad suured nitellakogumikud), mille veerohkuse muutumine eri aastatel tõenäoliselt põhjustabki veetaseme kõikumise. Kuna aga järvest nähtavat väljavoou ei ole, siis peab oletama, et allikatest tulnud vesi kaob järvest tõesti mingisuguste maa-aluste vooluteede kaudu.
Järve kirdekallas on kõrge, liivane, edelakallas veidi madalam. Põhi on kalda lähedal liivane, kohati kaetud pruuni mudaga, sügavamal on rohekaspruun peeneteraline muda. Leidub linaleokive. Järve kollakaspruun või pruunikaskollane vesi on vähese kuni keskmise läbipaistvusega (1,4-2,8 m) ja tugevasti kihistunud (pinna- ja põhjakihtide temperatuuride vahe 9,1 kraadi, hapnik kadus juba 5-6 m sügavusel).
Taimestik vähene, liike esines keskmisel hulgal (19). Õdre järve plankton on üsna rohke. Zooplanktonis esineb haruldast hüdralestikut. Põhjaloomastik on väga vaene. esinevad suured järvekarbid. Selles järves elutseb mageveekäsn.
Kalastik koosneb vaid kogrest, linaskist ja mudamaimust. 
Muudest asukatest esineb ondatra. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/ 

Linask, koger, ahven, harvemini haug. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/