Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)

Noodasjärv, ka Nuudasjärv, Nadasi järv

Võrumaal, Lasva vallas, Noodasküla, Nõnova ning Sooküla külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 29,4 ha, keskmine sügavus 2,1 m, suurim sügavus 3,2 m, pikkus 1 670 m, laius 390 m, maht 566 tuh m³, kaldajoone pikkus 3 772 m

Valgala pindala 54,8 km², veevahetus 26 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, liigtoiteline

Registri kood VEE2142700

Kütioru põhjaosas, enne selle suubumist Võru-Petseri ürgorgu, asetsev kirde-edelasuunaline orujärv, Võrust 11 km ida pool. Järv on olnud enne suurem ja sügavam, kuid veepinna alandamine 1952 a. 1 m võrra on järve oluliselt madaldanud. Selle otseseks tagajärjeks on järve kitsa ja madala edelaosa kiire soostumine. Kütioru veerud on Noodasjärve kohal võrdlemisi madalad, ümbruses domineerib põllumaa. Järve kaldad on põhja pool madalad, enamasti mudased, lõunas peamiselt lausad, paiguti ka järsud, liivased või kruusased. Järv on ühtlaselt süvenev, põhi üsna kõva, kaetud õhukese mudakihiga, mis on veidi paksem järve lõunaosas.

Noodasjärv on suhteliselt suure valgala ja keskmise läbimõõduga. Lõunast voolab sisse Iskna oja, kirdest Raagsilla oja, lisaks esineb rohkesti põhja- ja kaldaallikaid. Loodenurgast voolab välja süvendatud Iskna oja, mis suubub Võhandusse.

Vesi on rohekaskollane või kollakasroheline ja vähe läbipaistev (0,9-1,0 m), kuid kihistumata.

1957 a. oli taimestik väga liigirikas (30 liiki) ja rohke. Palju on vetikaid, eriti ränivetikaid, samuti rohke on zooplankton. Põhjaloomastiku hulk on eri aastatel erisugune, kord vähene, kord suur. Leidub haruldast karpvähilist (Physocypria kliei).

Kalastikus domineerib särg, järgnevad ahven, latikas, haug, nurg, viidikas, kiisk, linask, nurg, roosärg, koger, luts, säinas, vingerjas ja rünt. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Ajaloolist:

Noodasjärv on saanud omapärase kuju järgi rahvasuus tabava nime juba ammu. Rootsiaegsel plaanil kannab järv nime Nodas Puta Jerw, hiljem rahvasuus Nuudasjärv või Nadasi järv. Kunagi tegeleti järvel ka jääaluse noodapüügiga.

Järve mõlemal kaldal on olnud sajandeid asustus: idakaldal Sooküla, loodepoolsel kõrgel kaldal Noodasküla. 

Kaunis, kuid madal (maks. 3 m), suviti väga heinane järv. Esinevad särg, haug, ahven, latikas, nurg, viidikas, kiisk, roosärg. On andmeid ka kogre, turva, lutsu ja säina tabamise kohta. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/