Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)

Nigula järv, ka Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv

Pärnumaal, Häädemeeste vallas, Urissaare ja Uudemaa külade lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu

Järv paikneb Nigula looduskaitsealal

Pindala 20,3 ha, keskmine sügavus 2,4 m, suurim sügavus 3,1 m, pikkus 810 m, laius 450 m, kaldajoone pikkus 2329 m

Keskpunkti koordinaadid:

  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6429814  58°0'27" N 
Y  541849  24°42'28" E 

Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

Valgala pindala 4,6 km2, veevahetus 3 korda aastas

Pehme- ja tumedaveeline, huumustoiteline

Registri kood VEE2097400

Nigula järv. Foto: http://jaamakas.blogspot.com

Pärnu maakonna lõunaosas, Tali asundusest 7,5 km lõunaedelas, Nigula looduskaitseala territooriumil asuv järv, mida tuntakse ka Järve järve, Nigula Vanajärve, Vanasaare järve ja Vanamõisa järve nime all. Ta pindala on 17,9 ha, suurim sügavus 3,1 m (keskmine sügavus 2,4 m). Asub Nigula raba idaserval, absoluutsel kõrgusel 53,7 m. Raba idaservaga rööbiti kulgeb madal voorjas põlustatud künnis, mida järvest eraldab soine puisniiduriba. Välja arvatud kaks mineraalmaani küündivat lahesoppi idas, on järv peaaegu tervenisti ümbritsetud rabaga.

Kohalike elanike arvates on järv tekkinud raba põlemisel enam kui 100 aastat tagasi; tulekahju tõepärasust kinnitavad järve ümbruses leiduvad põlenud kännud ja muud põlemisjäljed. Tõenäoliselt oli siin reliktjärv, mille pindala tulekahju tagajärjel oluliselt suurenes.

Nigula järv on põhja-lõuna suunas pisut piklik veekogu kahe ida poole ulatuva lahesopiga. Kaldad on turbased ja üsna kõrged. Vaid põhjapoolse lahekese kohal on pisur savikat kallast. Järve põhja katab kuni 6 m paksuse kihina pehme turbamuda, milles leidub rohkesti kände ja roikaid.

Järv on nõrga läbivooluga. Vesi on punakaspruun, vähese (0,7 m) läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev. taimestik oli 1954. ja 1973. a. väga vähene, leiti 4 liiki makrofüüte. Fütoplanktonit on vähe, kuid V. Kõvaski andmeil kuulub sellesse rohkesti haruldasi vetikuid. Ka väheses zooplanktonis leidub küüsrikut ja siin haruldasi aerjalalisi. Põhjaloomastikku on väga vähe.

Kaladest leidub siin palju pisikest musta ahvenat, kuid olevat ka kiloseid isendeid, saadavat veel haugi ja lutsu, mõnedel andmetel isegi särge. Veelindudest pesitseb järvelsinikael-part, on nähtud sõtkast, vihitajat ja järvekauri. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esinevad ahven, särg, haug, harvemini koger. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/